Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 17. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kreeklastel tuleb töötada

Kreeka plussideks tööjõu leidmisel on alati olnud hea kliima, kuid praeguse kriisi mõjul on paljud kohalikud rännutee jalge alla võtnud, et otsida õnne mujalt, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Sõna "Kreeka" kõlab praegu pigem sõimusõnana kui tõotatud maana, kuhu õnne või tööd otsima sõita. Veel mõni aasta tagasi võis kohata arvukalt noori seiklejaid, kes saabusid seiklema ja ka pisut tööd tegema, või lihtsalt vaheldust vajavaid rändajaid, kes jäid mõneks kuuks või aastaks kulgema ja proovisid ka tööotsa leida.

Tööd tuleb teha ilma puhkamata

Eraäri pidades tuleb kreeklastel sageli teha väga pikki tööpäevi ja ei ole võimalik

mõelda tasustatud puhkusele. Ka lisatasusid ja/või preemiaid makstakse ainult siis, kui äri on hästi sisse toonud või omanik soovib töölisi premeerida. Pereärides ei vormistata sageli tööandja ja töötaja vahel mingeid kirjalikke töölepinguid. Endiselt kehtib suuline leping ja peremehe sõna, mida enamasti ka peetakse.

Nagu suuliste lepingute puhul ikka, võib nii mõnigi erikokkuleppe kaduma minna või võib seda pool aastat hiljem erinevalt tõlgendada. Väikestes kogukondades on sõna andmisel suur tähendus.

Ka on Kreeka pereärides veel tänapäeval tavaline, et pole kindlat palgapäeva või

osa palka makstakse välja hilinenult, nt mitu kuud hiljem pärast töösuhte lõppemist.

Mis aga ei tähenda, et kui osatakse oma äri hästi korraldada, või on vanu tagavarasid või hoopis mõni proosalisem põhjus, on kreeklane veinikrateeri* hoidev peremees ja kätt töö külge ei pane. Selline pilt terendab ehk iga kreeklase meeles, aga reaalsus on see vaid üksikutele väljavalitutele.

Välismaalasena Kreekas tööd otsima asudes võib komistada ka suhtumisele või

stereotüüpidele, mis tööd välismaalased üldse teha võivad. Kui üle paarikümne

aasta tagasi saabus Kreekasse suur tööotsijate laviin, pakuti neile kõige vähem

tasuvamaid, nn musti ja igavaid töökohti. Kõrgharitud spetsialiste sel ajal ei oodatud. Ja mida paremini majanduslikult minema hakkas, seda rohkem oodati musta töö tegijaid. Seega koheldakse ka praegu kõrgharidusega spetsialisti, kui ta tööd küsima läheb, esialgu samamoodi – et tööd küsima tulnu kõlbab hea tava kohaselt hotelli koristajaks, nõudepesijaks, bensiinijaama tankijaks, ehitajaks või

ettekandjaks –, kui just ei ole tegemist erialaspetsialistile mõeldud tööga.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700