Ohtlik töövahend põhjustab sageli raske õnnetuse  

Lääne inspektsioon viis 65 ettevõttes läbi „Töövahendite ohutuse“ sihtkontrolli, millest selgus, et suuremaks rikkumiseks on töövahendite ohutusjuhendite puudumine ettevõtetes ning sellest tulenes juhendamise ja väljaõppe puudulik korraldus.

Möödunud aastal toimunud sihtkontrolli ajendiks olid töövahenditest põhjustatud tööõnnetused, nende rasked tagajärjed ja suur tööohutusnõuete rikkumiste arv (394 töövahendi määruse nõuete rikkumist 2010. aastal Lääne inspektsioonis).

Sihtkontrolli käigus kontrolliti Pärnumaal 20, Saaremaal 10, Hiiumaal 5, Läänemaal 10, Järvamaal 10 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Sihtkontrolliga olid valdavalt hõlmatud ehitus-, metalli- ja puiduettevõtted, mööbli-, tekstiili- ja rõivatootjad. Kõige nutusem oli olukord puittoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes.

Tööinspektor Rein Nelise sõnul oli kõige halvem olukord kaitseseadistega, mis peavad vältima ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga. „Ohtlik kokkupuude töövahendi liikuva osaga on sage tööõnnetuse põhjustaja,“ kommenteeris Nelis.

Raske tööõnnetus juhtus puiduettevõtte töölisega, kes lõikas järkamissael detaile. Prusside etteandmisel libises vasak käsi vastu saeketta külge, tagajärjeks sõrme lahtine murd. Saelt oli eemaldatud kaitsekate, mis pidi takistama pealtpoolt ligipääsu saekettale.

Ohuallikana on teisel kohal korrast ära juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised, mille juhtnupud ning kangid ei tööta, nagu vaja, puudub avariiseiskamise võimalus või asub see n-ö töötaja haardeulatusest väljas. Tihtipeale olid juhtimisseadised puudulikult või võõrkeelselt tähistatud. Samuti polnud ohumärgistused määrdumise tõttu enam nähtavad, olid rebenenud või paigaldatud nähtamatult. Sageli kasutati ka liialt väikest ja märkamatut ohumärgistust, lisas Nelis.

Nelise sõnul puudusid ettevõtetes töövahendite ohutusjuhendid, mistõttu oli ka juhendamine ja väljaõpe puudulikult korraldatud. Ühtlasi jäeti töövahendid tootja poolt ette nähtud aegadel kontrollimata.

„Isikukaitsevahendite kasutamine oli tööandjate poolt küll võimaldatud, kuid tihtipeale ei kasutanud töötajad neid lihtsalt oma mugavusest,“ ütles Nelis ning tõi järgneva näite.

Tekstiiliettevõtte värvija hakkas kraani kaudu suuremast anumast väiksemasse hapet laskma. Kuna kraan käis raskelt, rakendas ta selle avamiseks suuremat jõudu. Kraan avanes äkitselt täies ulatuses, hape paiskus suure survega väiksemasse anumasse ning happepritsmed lendasid kannatanule näkku, kaelale, kätele ja ühele jalale. Tagajärjeks silma söövitus, näo-, kaela- ja jala naha söövitus.

Keemiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele olid väljastatud vastavad isikukaitsevahendid – näomask, kummikindad, kummipõll, kaitseprillid ja turvasaapad. Kannatanu aga isikukaitsevahendeid ei kasutanud, kuna ei pidanud neid vajalikuks.

Sihtkontrolli käigus avastati treppide ja platvormide juures määrdunud töötamiskohti. „Õline põrand on libe ja tööõnnetus kerge tulema. Puudusid piirded treppidel ja platvormidel, sageli olid tööplatvormid ebakindlalt kinnitatud. Töövahendite juures kasutati ka ebakindlaid ja kõikuvaid jalgealuseid,“ lisas Nelis.

Seetõttu juhtus järgmine õnnetus. Koristajaga asus tootmistsehhis tolmuimejaga ventilatsioonitorult tolmu võtma. Et paremini ligi pääseda, ronis ta ratastel asuvale tootmiskärule. Käru hakkas veerema ja töötaja kukkus, tagajärjeks sääreluu lahtine murd. Samal ajal olid kõrgematelt kohtadelt tolmu võtmiseks olemas pikavarrelised mopid, kuid kannatanu neid ei kasutanud.

Sihtkontrolli käigus tehti 207 korral suulisi soovitusi puuduste kõrvaldamiseks, 184 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 121 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused.

Tänavu uurib Lääne inspektsioon sihtkontrollidel tõstetööde ohutust ja füsioloogilisi ohutegureid kontoritöös. Sihtkontrolli käigus külastab kaheksa tööinspektorit 120 ettevõtet kuues maakonnas: Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal, Raplamaal ja Järvamaal.

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara