Iga päev 10 minutit tööle hilinemine annab aastas nädala lisapuhkust

„Parem hilja kui mitte kunagi“, kõlab levinud ütlemine. Kas see on ikka tõsi? Ühe USAs läbi viidud uuringu väitel on 20% töötajatest kroonilised hilinejad ja see trend läheb üha halvemaks, kirjutab Ardo Reinsalu portaalis Bioneer.ee.

Töötaja, kes hilineb iga päev tööle 10 minutit, on sisuliselt saanud aastas ühe puhkusenädala lisaks. Hilinemise tõttu kaotavad USA ettevõtjad 3 miljardit dollarit aastas.

Hilinemine on moodsa aja haigus, millele leitakse tuhandeid põhjendusi. Ühelt poolt tundub, et järjest enamate kohustuste lisamine ikka sama pikka tööpäeva lihtsalt tekitabki rohkem põhjuseid hilinemiseks. Samas pole hilinemine halb mitte ainult ootajatele, vaid stressi allikaks ka hilinejale endale, kuna annab pideva signaali, et ta ei suuda isegi väikeste asjadega toime tulla.

On see siis hilinemine koosolekule, lapse lasteaia jõulupeole või kaks päeva tagasi oodatud e-kirja saatmine – kõik nad on tihti „põhjusega“. Mis aga on need põhjused?

Populaarse ajajuhtimise spetsialist Julie Morgenstern jagab hilinejad kahte gruppi: ühed hilinevad tehnilistel, teised psühholoogilistel põhjustel. Kui sa jääd regulaarselt hiljaks erinevalt – kord 5 minutit, kord 10, kord 2, kord 40 – siis on ilmselt põhjus tehniline. See tähendab, et sa ei oska hinnata tegevuste pikkust – on see siis dušši all käimine, autosõit või kohvipaus. Lahendus on nädala-kahe jooksul panna kirja, kui palju tegevused reaalselt aega võtavad. Kaua kulub sõidule kontorisse (mitte kui palju sa arvad teadvat, et kulub, vaid tegelikult mõõdetud aeg), mitu minutit läheb riietumisele, kaua võtab aega kiire vestlus kolleegiga, jne. Tehnilistel põhjustel hilinejal pole lihtsalt head mõõdetud ülevaadet erinevatele tegevuste kuluva aja hulgast.

Veel üks tehniline hilinemise põhjus on oskamatus öelda „ei“ – seda just olukordades, kus on ebatavaliselt kiire. Siis võib isegi väike palve korraks ühele lühikesele küsimusele vastata või vastutulek kolleegile enda niigi kriitilise graafiku veelgi rohkem sassi lüüa. Siinkohal on mõistlik harjutada lihtsaid lauseid, millega palve viisakalt tagasi lükata. Ütle, et sa väga tahaksin teist aidata, aga oled praegu juba hiljaks jäämas või sa tegeled teise murega tunni pärast, kui oled kohtumiselt tagasi jõudnud.

Teine lugu on psühholoogiliste hilinejatega – need on inimesed, kes hilinevad alati sama palju. Kolleeg, kes tuleb alati koosolekule 3 minutit hiljem, on psühholoogiline hilineja – see tähendab, et ta suudab saabuda alati õigeks ajaks, ta lihtsalt otsustabki tulla 3 minutit hiljem. Põhjuseid on mitmeid. Ühelt poolt võib olla tegemist tähelepanuvajadusega või tähtsuse tunnetamisega või väikese mässuga – ma lihtsalt ei tee seda, mida teised minult ootavad. Samas võib olla tegemist adrenaliinisõltlasega, kes vajab selliseid väikeseid mini-kriise (hilinemine on seda kahtlemata), et tunda ennast vajalikuna.

Üha kasvav grupp on ka „ärevad rabelejad“, kes lihtsalt kardavad tulla liiga vara, et siis „läheb aeg oodates raisku“. Siinkohal on mõistlik alati endaga midagi asjalikku (näiteks lugemismaterjali) kaasas kanda, et tõepoolest tekkiv ootepaus millegi mõistlikuga täita.

Veel üks oluline tähelepanek! Tihti võib kohata inimesi, kes hilinemise vältimiseks oma käekella mõned minutid varasemaks keeravad. See aga tegelikkuses ei toimi ja võib töötada suisa vastupidiselt. Esiteks ei likvideeri see hilinemise põhjust, teiseks tekitab teadmine ettekeeratud kellast võltskindluse ja kolmandaks on ettekeeratud kell lihtsalt ebatäpne ning õigeks ajaks jõudmine veelgi enam raskendatud.

Kindlasti ei ole lahendus ka „pool tundi varem kodust välja minna“, nagu soovitatakse paljudes õpikutes. Samuti pole mõistlik plaanida jõuda 10 minutit varem. Mõlemal juhul tundub, et „aega on küll“ ja liiga varane kohalejõudmine ei meeldi kellelegi. Parem soovitus on määrata endale kindel siht jõuda kohtumisele näiteks 2 minutit varem. 2 minutit on küllalt väike aeg, et ei tundu raiskamisena ja samas piisavalt täpne, et vältida „pluss-miinus 5 minutit“ lähenemist.

Alati ei ole hilinemist tänu mõnele ettenägematule ummikule või kriisiolukorrale võimalik vältida. Mida siis teha? Absoluutselt parim lahendus on enne kohtumise (või muu tähtaja) algust anda teisele poolele teada, et sa hilined ja kui palju sa hilined. Sest teades sinu hilinemise aega saavad teised teha otsuse, et kas ootavad sind ära, alustavad muude teemadega või planeerivad oma aja teisiti.

Kunagi ei maksa mõelda, et „pole mõtet enam teatada, jõuan kohe-kohe 5 minuti pärast“ – selline olukord just tekitabki stressi, ebaviisakat suhtumist ja pahameelt. Inimesed ei pane pahaks mitte hilinemist, vaid teadmatust.


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Bioneer .ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Uudised

Teabevara