Koolitusi tuleb teha töötajate kultuuritaustast lähtuvalt

Eestis on palju ettevõtteid ja organisatsioone, kus töötavad erineva kultuuritaustaga inimesed, vähe on aga koolitajaid, kes oleks võimelised mitmekultuurilise töökeskkonnaga ettevõtetele ja organisatsioonidele koolitusi pakkuma.

Pagari- ja kondiitritoodete tootja Fazer Eesti ASi personalijuhi Anu Laineste sõnul on vähesed koolitajad võimelised ühtsel tasemel erinevates keeles
koolitama. Fazer Eesti on aga mitmekultuuriline ettevõte, kus eestlaste kõrval töötab hulk teiste rahvuste esindajaid.
“Üha rohkem on vaja, et koolitajad suudaksid sarnasel tasemel koolitada kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Selleks on vähesed võimelised,” kommenteeris Laineste.

Tööstusettevõttena korraldab Fazer Eesti oma töötajatele mitmesuguseid koolitusi. Ettevõte peab oluliseks, et töötajad oleksid teadlikud firma ajaloost, väärtustest ja missioonist. “Kõikidele toodete ja tootmisega seotud töötajatele tehakse koolitus,
mis käsitleb hügieeni, ohutust ja kvaliteeti,” rääkis Laineste ettevõtte peamistest koolitustest ja lisas, et sinna hulka kuuluvad arvukad otseselt tööd puudutavad koolitused.

Keelekasutus – koolituse keerukaim osa. Laineste sõnul tuleb mitmekultuurilises keskkonnas koolitust korraldades esmalt arvestada sellega, et koolituse keel oleks kõigile arusaadav. “Üldjuhul ei ole koolituse keel kõikidele esimene
keel. Seega tuleb arvestada, et koolituse sisu ja sõnum peavad olema lihtsasti mõistetavad. Olulisi aspekte tuleb kindlasti korrata ja visualiseerida,” märkis Laineste.

Arusaamine võib tema sõnul olla inimeseti väga erinev. Mõistmatus ei pruugi tulla ainult võõrkeelest, vaid olla tingitud ka vanusest ja haridustasemest.
“Üldiselt võivad põlvkondadest ja haridustasemest lähtuvad erinevused olla suuremad kui erinevate rahvuskultuuride vahelised erinevused. Koolituse puhul on kõige tähtsam panna inimesed asjadest ühtemoodi mõtlema. See on keeruline,” lisas personalijuht.
Kollektiivi toetus oluline. Tartu Ülikool on teadusasutus, kus töötab paljudest rahvustest inimesi. Ülikooli personaliosakonna juhataja Mari Nõmme sõnul on kollektiivis selle aasta jaanuari seisuga 145 väliskodakondsusega töötajat ja külalisõppejõudu kokku 36 erinevast riigist.
Et uus väliskülaline ülikooli igapäevaellu kiiresti sisse sulaks, pakub ülikool võimalust osaleda uue töötaja päeval. Samuti pakutakse erineval tasemel eesti keele kursusi. Võõrasse kultuuriruumi saabumine eeldab alati kohanemisaega. Nõmme sõnul on just sellel perioodil eriti tähtis ka see, et kolleegid annaksid oma panuse töötaja kollektiivi sulandumisse.

“Me ei kohusta ühtegi töötajat läbima konkreetseid koolitusi, küll aga pakume võimalust osaleda uue töötaja päeval. Soovime, et Tartu Ülikoolis väärtust loovad välismaalased ja nende pereliikmed tunneksid end siin hästi. Samuti pakume
mõnest teisest riigist saabunud töötajatele igal semestril erineval tasemel eesti keele kursuseid, mis on üsna populaarsed. Näiteks õppis 2011. aasta sügisel
sellistel kursustel 21 töötajat,” selgitas Nõmm integreerumisprotsessi.

Mitmekultuuriliste gruppide koolitused nõuavad põhjalikku eeltööd. Väliskülalisi võõrustades ülikool neile muid koolitusi otseselt ei korralda. “Tippteadusel ei ole rahvust ning arusaadavalt on ülikooli üks arengueeldustest avatus erineva
kultuuri- ja keelekasutusega teadlastele ja õppejõududele.
Usume, et meile tööle tulijad on pädevad. Me ei kohusta ühtegi töötajat läbima mingeid konkreetseid koolitusi,” sõnas Nõmm. Osalemine muudel koolitustel toimub inimese oma initsiatiivil.

Personaliosakonna juhataja sõnul toimuvad koolitused ülikoolis tavapärastelt eesti ja inglise keeles. “Kindlasti on mitmekultuuriliste gruppide ning erineva kultuuri- ja keeletaustaga töötajate koolitamisel Eestis valik mõnevõrra piiratum kui vaid eestikeelsetele töötajatele koolituste korraldamisel. Samas sõltub koolitajate valmisolek olulisel määral koolitusteemadest. Hea ettevalmistuse korral õnnestuvad ka mitmekultuuriliste gruppide koolitused ning oleme oma koolituspartneritega üldiselt rahul,” lisas Nõmm.

Klubiõhtud sulatavad jääd. Peale keeleõppe ning Eesti kultuuri tutvustamise korraldatakse ülikoolis välisteadlastele ja -õppejõududele klubiõhtute sarja “Dorpater Dotzentenabend”, mille eesmärk on pakkuda ülikooli rahvusvahelisele kogukonnale kultuurilist meelelahutust ja suhtlemisvõimalust. Mari Nõmme sõnul on oluline, et rahvusvahelisele töötajaskonnale pakutaks võimalust osaleda töötajatele mõeldud ettevõtmistes. “Näiteks toimub osa ülikooli perepäeva programmist inglise keeles ning ülikooli spordipäevade korraldamisel
arvestatakse ka eesti keelt mittekõnelejatega.

Ühtlasi on ülikoolil olemas ingliskeelne siseveeb,” sõnas Nõmm. Erinevate kultuuride parem mõistmine on ülikooli personaliosakonna juhataja sõnul sellest kõigest tulenevalt oluline teema ka eestikeelsetele töötajatele mõeldud sisekoolitustel.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Hille Tressum

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara