3. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimene emotsioon, mis mind filmi vaatama asudes valdab, on muie. Näidatav on kuidagi tuttavlik ja etteaimatav. Vassimine, ilustamine, propaganda, reetmine, äraostmine, seksuaalsed afäärid, mõjujõud – ei midagi uut. Kõik see käib valitsemisaparatuuri pahupoolega kaasas nii Eestis kui ka välisriikides.

Kõnealuses filmis on vaatluse all presidendivalimised Ameerikas, riigis, kus võimu tüüri juurde pääsemine on eriti peen ja turundusest läbi imbunud kunst. 

Loo fookuses on esmapilgul paipoisi staatusega uute tuulte tooja kuberner Mike Morris, keda kehastab filmi režissöör George Clooney ise, ning pressinõunik Stephen Meyer. Tema rollis on viimasel on ajal sageli pahapoisina esinenud Ryan Gosling.

Need kaks on esmapilgul tugev tandem. Seda aga seni, kuni kenasti kulgevast presidendiks kandideerimise loost kujuneb räpane mäng, mille hind on ühe inimese surm, töökohtade kaotus, vaidlused, arusaamatused, võimupositsioonide ärakasutamine, naise petmine ja manipuleerimine.

Kui negatiivse poole pealt võiks välja tuua süžee liigse etteaimatavuse (muide, film põhineb Beau Willmoni näidendil “Farragut North”), mis kaotas osalt pinevuse, siis positiivsena tasub kindlasti rõhutada osatäitmisi.

Esmalt Gosling, kes on säranud sellistes filmides nagu “Blue Valentine”, “Ohtlik sõit” ja “Crazy, Stupid, Love”.

Olgugi et ta kehastab filmis taas kord mõnevõrra ülbet, iseteadlikku, võimukat ja pahuksis meest, teeb ta seda hästi ja loomulikult. Ent loodetavasti tuleb peagi aeg, kus seda Hollywoodi uueks lemmikuks kujunenud näitlejat ka mõnda teistsugust inimtüüpi kehastamas näeb.

Meelde jäid ka Philip Seymour Hoffman ja Paul Giamatti, kes kehastavad erinevate kandidaatide pressipealikke ning teevad seda teravalt ja üleolevalt ehk kokkuvõttes hästi. Samuti on tublit tööd teinud operaatorid. Nii mõnigi vaikne kaader kõnetas rohkem, kui dialoog seda oleks suutnud teha.

Kokkuvõttes on tegu justkui traagilise versiooniga “Riigimeestest”. Selles on vähe huumorit, aga rohkesti pinget, räpasust ja hollywoodilikku maiku.

“Märtsiiidid”

7/10

Lavastaja: George Clooney

Kinodes alates 20.01

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk