Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 6. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb. Need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses. See on kindel seaduspärasus, mida oleme aastatega täheldanud," kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

2011. aastal esitati tööinspektsiooni töövaidluskomisjonidele kokku 2909 avaldust. Valdava osa, 2628 avaldust, esitasid töötajad. 85 protsenti töötajate nõuetest on rahalised: puudutavad saamata töötasu, lõpparvet või puhkuseraha.

ReklaamTüüpiliste avalduste kõrval – rahalised nõuded ja töölepingu lõpetamisega seonduvad vaidlused –  esineb ka nõudeid, kus töötajad on rahulolematud, et tööandja on neid diskrimineerinud kas siis usulisel, soolisel vms põhjusel.

Tööandjad esitasid mullu 281 töövaidlusavaldust. Kõige rohkem sel puhul, kui töötaja ütles töölepingu üles, põhjendades seda tööandjapoolse kohustuste täitmata jätmisega. Sel juhul peaks tööandja maksma hüvitiseks kolme kuu keskmise töötasu, mis on kulukas tööandjale ja samas soodus töötajale. Tööandjad soovisid, et töövaidluskomisjon tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse.

Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta. "Seaduses on ette nähtud, et töövaidluskomisjon peab lahendama töövaidluse kuu aja jooksul, ja me oleme sellele üsna lähedal," kommenteeris Siitam. Ühe kuu jooksul on töövaidluskomisjoni istungile määratud 82% esitatud avaldustest.