Visiitkaart näitas lugupidamise suurust

Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus.

Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses, aga alles Louis XIV (1638–1715) õukonnas kanti nende tarvitamisjuhend seltskonnaelu komberaamatusse.

Algsed nimekaardid olid kindlate mõõtmeteta paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite edastamiseks, kohtumiste määramiseks jne. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus. Visiitkaartide puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks.

Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks.

Visiitkaart iseloomustab selle omanikku, on hea abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart. Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm.

Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri.

Visiitkaartide kasutamisest, lihtkaartidest, abielupaari kaartidest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Maaja Kallast, Erna Gross

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine