ÄP restoranitest: Roosikrantsi võõrustab itaallast

Tallinna südalinna Itaalia restoranide ringkäigu lõpetasin Roosikrantsi tänava restoranis Ti Amo.

Meenutuseks: alustasin jaanuaris Il Giocost Pärnu maanteel, siis käisin Solarise keskuse gurmeerestoranis Fransesco Sibio ja Maakri tänava Massimos – kõik alles mõni kuu avatud olnud itaaliahõngulised söögikohad. Üks on kindel – kui päris itaallast kohal ei ole, siis on asi itaaliapärasusest kaugel.

Itaalia hõngu sai näha, maitsta ja nuusutada küll Il Giocos ja Fransesco Sibios (mis oma nimegi itaallasest peakoka järgi on saanud), aga mitte Massimos ega Ti Amos. Seda näitab kas või see, et mitte keegi ei märganud, kui me sisenesime. Ei teret, ei riiete ärapanekut, ei lauda juhatamist. Ainult seda öeldi, kuhu me istuda ei või. Ja menüü toodi.

Autentsusest kaugel. Menüü on Ti Amos üldjoontes itaalialik, ulatudes – nagu enamasti kõigis väljaspool Itaaliat asuvates Itaalia restoranides – bruschetta’dest tiramisuni, aga maitsed pärinevad küll kusagilt mujalt, näiteks nõukaaja sööklast.
Ti Amos oli menüü lugemine komplitseeritud. Itaalia keeles väideti üht, inglise keeles teist ja eesti keeles hoopis kolmandat. Lõhe oli itaallaste jaoks lihtsalt salmone, inglastele wild salmon ehk metsik lõhe, aga eestlastele Norra lõhe. Tahaksin ka metsikut lõhet, mitte seda Norra kasvanduskala...

Ja muidugi, mida kõike üks kergeusklikke püüdma mõeldud menüü Itaalia pähe pakub: Itaalia spagetid on kokku pandud kreeklaste feta ja oliividega (väidetavalt küll Kalamatast, aga kole väikesed), itaalia kaste tehtud kas prantslaste Dijoni sinepiga või nende champagne’iga. Ja oh imet – pastaroad on jäetud menüüs omaette jaotuseta ja jagatud laiali pea- ehk siis liha- ja kalaroogade vahel.

Kokkuhoid maitsetes. Esimene käik oli meil ribollita, Toscana oa-saia-köögiviljasupp. Ti Amo versioonis oli tegemist tavalise sööklasupiga, mille üle poleks põhjust ei erutuda ega rõõmustada, kui sellesse poleks pandud praesaiaviil. Supi ja saiaga oli kõik korras, aga õli, millega sai praetud, oli pikaaegsest praadimistööst väga väsinud.

Supi maitsedeformatsioon oli arusaadav, ent kuidas on võimalik jätta osso bucco kaste täielikult ilma igasugusest maitsest, sellest ma küll aru ei saa. Veisekoodisteik, millest seda tehakse, on üks paremaid hautamislihasid. Auguga kont, mille järgi roog oma nime on saanud, on ju üdikont ja annab pikal haudumisel nii lihale kui ka kastmele võrratu maitse. Seda oli suudetud vältida.
Magusani seekord ei jõudnudki, nii palju mul optimismi ei jätkunud. Pealegi hakkas külm. Itaalia-teemast kinni hoides jooksime lähima naaberitaallase juurde kreemikookidest lohutust otsima. Muidugi on hea tooraine kallis, küttekulu suur ja taldrikute soojendamine nõuab elektrit, aga külmetavate varvastega maitsetuid roogasid süüa ei taha isegi siis, kui selle eest maksma ei pea.

Ti Amo
Aadress: Roosikrantsi
15, Tallinn
Telefon: 641 1993
Avatud: 11–22

11 punkti
toit-jook
3/10
teenindus
4/10
interjöör
4/10
põhiroogade hinnad:
brasserie’s 11,50–14 ­eurot, gurmeerestoranis 14,50–22 eurot

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara