Liiga lihtne kriis 

Lahkun “Järeltulijate” seansilt vastandlike mõtetega. Ühelt poolt olen sillas, et üle pika aja sellist filmi nägin, mis vaatajaga nagu labiilne ümber käib – tuju ära rikub, heldimust tekitab, siis rõõmustama paneb ning pärast seanssi edasi mõtlema paneb.

Need on hea filmi tunnused, kasina elamuse juurest põgened ise vabatahtlikult ning püüad kiirelt unustada. Teisalt kipub linateose peale pettumus ligi.
Filmiga “Sideways” vaatajaile rõõmu pakkunud Alexander Payne’i “Järeltulijad” räägib loo George Clooney kehastatud rikkast, end ise üles töötanud, kuid kopsaka pärandusega advokaadist Mattist, kes seisab pärast abikaasaga juhtunud õnnetust silmitsi tõsiasjaga, et tal tuleb oma lapsi ise kasvatama hakata. Neid samu, kellest ta endale võetud varulapsevanema rolli tõttu võõrdunud on ja kellega ta miskit esialgu teha ei oska.

Sära keset masendust. Selles rollis Clooney särab. Mitte sõna otseses mõttes, sest särast jääb üsna vähe järele, kui su kõrvalehüppega vahele jäänud (postuumselt) abikaasa haiglas masinate küljes surma poole tüürib.
Clooney sooritus on superhea. Veenev. Lastega on ta nagu lõbunaine hädas, koomas abikaasa peale jõuetult vihane ning sugulastega suheldes ülimalt diplomaatiline.

Viimati mäletan sellist rõõmustamist tema kehastatud karakteri üle aastate taha jäänud “Michael Claytonist”. See on siis elamuse ilus pool.
Kesine pool tekitab küsimuse, miks Matti mured kõik väljastpoolt alguse saavad. Ei ole ju nii, et keskealine kodanik on elanud aastakümneid, kuid kõik halb tema elus on tingitud teistest, nende sissesõitmistest, vigadest ja valedest valikutest.
Kus on tema otsused, vead, õnnestumised, halvasti ütlemised või ütlematajätmised? Lapsed on võõrandunud, abikaasa petab ning sugulastega hõõrub.

Liiga õnnelik lõpp. Et seda osa temast ei näe, pettun veidi ka õnnelikus lõpus. Liiga lihtsalt laheneb väga suur kriis, mis peaks täiskasvanud inimest väljakujunenud rutiini ja väärtushinnanguid muutuma panema.
Liiga lihtsalt saab kõik jälle tagasi rööbastele. Kui asjad rööpaist üldse maas olidki, sest edukana ei ole isegi peatajäämine rohmakas nagu pärisinimestel.
Aga vaadata tasub – film pakub harva nähtavat-kogetavat karuselli, mis viib vaataja läbi äratundmisrõõmu, pettumuse, solvumise ning toob naerupahvakuidki. Südamlik, lootust sisendav.
Seepärast kriipimisest hoolimata maksimumpunktid ning tahe film peagi uuesti üle vaadata. 

“Järeltulijad”
10/10
Lavastaja: Alexander Payne
Kinodes: al 10.02

Osale arutelus

  • Rivo Sarapik, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara