Tartu Uus Teater portreteerib projektiaja inimest

“Projekt Elu” oli üsna nauditav vaatamine, see mõjus värske ja teravana. Lihtne oli leida laval toimuvast paralleele oma isikliku elukorraldusega, kuid nii groteskses vormis, et äratundmisrõõm pani heameelest naeru pugistama.

“Projekt Elu” portreteeris moodsat hõivatud inimest, kellel kogu aeg on käsil rohkem, kui tema mõistus ja organism taluda jaksavad. Tähtaegade ja kohustustega võidu joostes kaob taju, kuhu üldse joostakse, ning järele jääb lihtsalt rapsimine – tuleb tegutseda, algatada, valmis saada ja aru anda, taipamata, kas sel üldse mingit sügavat sisu on.
Automatism jõuab sellise tasemeni, et inimesed käituvad nagu robotid, omamata seejuures mälu varem toimunu kohta. Nende õnneks on elu korraldatud projektidena, mille piires on võimalik ennast veel tegutsemas hoida.

Sisutühjad inimsuhted. Laval oli kolm inimest, kelle puhul oli automatism pühkinud peast igasugused mälestused kuni selleni, et isegi iseenda nimi oli meelest ununenud.
Midagi oli neid kolme tegelast minevikus sidunud, kuid nad ei suutnud enam meenutada, mis nimelt. Nõnda jooksis ka abitu otsing läheduse järele liiva, kuna selgus, et peale ähmaste mälestuste ühistest projektidest muud pinnale ei kerkigi.
Nauditav oli näitlejate dialoog. Ebakonkreetsed, tegeliku sisuta laused tulid tuttavad ette tavaolukordadest, kus keegi üritab sõna võtta lihtsalt sellepärast, et on tema kord. Groteskseks võimendatuna oli tulemuseks mõnus absurd, mis lavastusele oma näo lõi.
Näitlejad mõjusid seejuures väga loomulikena. Nali tuli valepaatoseta ja vahetult esitatud tekstist, ilma erilise vihjeta, et nüüd tehakse nalja. See on hea komöödia tunnus.

Kiretud automaadid. Võtsin tükki “Projekti Elu” kui üht suurt üldistavat osutamist suundumustele, mis on tänapäeva ühiskonnas tegelikult tugevalt olemas.
Asjade tegemine ongi muutunud suuresti projektipõhiseks ning seotud seesuguste dikteerivate sõnadega nagu “tähtaeg”, “kohustused”, “aruandlus” ja “rahastus”.
Kas see kõik kokkuvõttes inimesed niisugusteks kiretuteks automaatideks muudab, nagu “Projekt Elu” kuulutab, ei oska öelda. Hoiatav signaal on igatahes antud.

“Projekt Elu”
7/10
Tartu Uus Teater
Esietendus: 19.02.2012
www.uusteater.ee

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine