Koormav ärevushäire halvab inimese töö- ja pereelu

Ärevushäirete esinemissagedus aina kasvab ja neid tuleb eri vormides ette juba tunduvalt rohkem kui depressiooni, kirjutab ajaleht Terviseuudised.

Ärevushäirete all kannatab igal aastal ligi 18% elanikkonnast ning kuni 30% inimestest on neid oma eluajal kogenud. Umbes kolmandik psüühika- ja
käitumishäirete ravile kulutatud summadest läheb just ärevushäiretele.
Ärevushäiretega inimesed pöörduvad sagedamini kui teiste psüühika- ja käitumishäiretega patsiendid ka eriarstide vastuvõtule ning kiirabisse.
Tegemist on tõsisemate probleemidega kui igapäevane muretsemine töökoha pärast või hirm koosolekul esinemise ees.

Ärevushäire ei lase sageli efektiivselt töötada, õppida või stabiilselt lähisuhetes püsida. Ebarealistlik mõtisklemine ning seeläbi säiliv ülemäärane ärevus viib inimeste, kohtade ja tegevuste vältimiseni.
Sellised häired on sageli komorbiidsed teiste psüühika- ja käitumishäiretega, eriti
depressiooni või sõltuvushäiretega. Ekstreemsetel juhtudel vajab patsient haiglaravi. Ärevushäired on kohase ravita suhteliselt püsivad, omades
pikaajalisi tagajärgi. Samas on need aladiagnoositud ja -ravitud.
Iga levinud ärevushäire raviks on kindlad psühhoteraapiameetodid. Ravijuhised soovitavad tõenduspõhise psühhoteraapia meetodeid kindlalt esimese ravivalikuna. Kõrgeima ehk A-kategooria soovitustega on mitmesugused kognitiivsed ja käitumuslikud psühhoteraapiameetodid.

Ärevushäirete tõenduspõhise psühhoteraapia meetoditel on palju ühist. Nad sekkuvad erinevate tehnikatega just häire säilimismehhanismi, patsiendile õpetatakse teraapiatehnikaid uute oskustena ja seansside vahepeal tehakse
kokkulepitud kodutööd.

Ravi ise on lühiajaline ja ettepoole suunatud. Kõik need omadused annavad võimaluse patsiendil raviedu endale omistada, õpitud oskusi pärast
ravi lõppu ka edasi kasutada ning seeläbi tagasilangusi ennetada.
Ärevushäirete korral võiks kindlasti patsiendile rutiinselt soovitada tõenduspõhist psühhoteraapiat. Uuringud näitavad, et ärevushäirete ravis on tõenduspõhise
psühhoteraapia kasutamine see, mis toetab raviefekti pikaajalist püsimist ja väikest tagasilanguste määra. Farmakoloogilise raviga kombineerides
ennustab psühhoteraapia lisamine paremat tulemust kui ravimid üksi.

Paanikahäire kordub piiritletud hoogudes

Paanikahäiret iseloomustavad korduvad piiritletud ärevushood ehk paanikahood,
kus isik kogeb ootamatult tekkivat tugevat hirmu olukorras, kus puudub
reaalne oht.
Paanikahooga kaasnevaid ebameeldivad kehalisi sümptomid tõlgendatakse katastroofiliselt, st neid tajutakse palju ohtlikemana, kui need tegelikult on. “Kui mu süda hakkab kõvasti kloppima, siis suren ära,” mõtleb patsient. Edaspidi muutuvad nad sümptomite suhtes ülivalvsaks.
Ligi 50% patsientidel esineb paanikahäire koos agorafoobiaga. Sel puhul tekib hirm olukorras või kohas, kust on raske või piinlik põgeneda või kus abi pole käepärast. Paanikahäire ravimisel on tõendatud efektiivsusega kognitiivkäitumisteraapia, mille eesmärk on vähendada ärevustundlikkust. Ravis õpetatakse patsienti turvalisuskäitumist hindama ja seda ära jätma, samuti
vähendatakse vältimist ning enesele suunatud tähelepanu, mis hoiavad hirmu ärevussümptomite ees.

Üldistunud ärevushäire: pidev mure

Üldistunud ärevushäire korral muretsevad inimesed paljude asjade pärast sageli,
pikka aega ning neil on raske muretsemist lõpetada. Patsiendid tunnevad püsivat lainetavat ärevustunnet, mis ei ole otseselt seotud ümbritseva keskkonna ega elusündmustega. Patoloogilise muretsemise vähendamisel on hea ravivalik kognitiivkäitumisteraapia. Kasutatakse negatiivsete mõtete vaidlustamist ja relaksatsioonitehnikaid.

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Katri-Eveli Kalaus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine