Loometööga seotud riskid äris

Loometööl põhineva äri puhul on äärmiselt oluline reguleerida äripartnerite intellektuaalomandi kuuluvust õigel ajal ja piisavalt.

Osapoolte õiguste lepinguga reguleerimata jätmine loob hiljem reaalse võimaluse seista silmitsi tõsiste, lausa senise äri jätkamist takistada võivata probleemidega. Ühe sagedasemad on ärimudelid, mis põhinevad ühe või mitme osaniku loodud
uudsel tootel, teenusel või tehnoloogial ning kus osa äripartnereid või nad kõik panustavad ühisesse ärisse just oma loometööga. Näiteks ettevõtted, mis pakuvad uudset veebiteenust, arendavad ja litsentsivad arvutiprogrammi
või turustavad innovaatilist toodet.

Õigused tuleb üle anda ühingule. Olukordades, kus ühises äris hakatakse kasutama ühe või mitme äripartneri loodud intellektuaalset vara, on nii äripartnerite huvide kaitseks kui ka ühise äri edu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline, et osanikud või aktsionärid annaksid intellektuaalse varaga seotud õigused üle ühingule.
Seejuures tuleb silmas pidada, et intellektuaalomandi õigused ei lähe ühingule üle automaatselt. Seadusest tuleneb küll osa intellektuaalomandi õiguste
automaatne üleminek töötajalt tööandjale, kuid osanikud ja aktsionärid üldjuhul
oma ühinguga töölepingut ei oma.
Isegi kui töölepinguline suhe eksisteerib, siis enamasti on kõnealused tooted, teenused ja tehnoloogiad välja töötatud juba enne ühise äri alustamist ja töösuhte algust.
Järelikult peavad äripartnerid enda loodud lahendustega seotud intellektuaalse
omandi õiguste ühingule üleandmiseks sõlmima lepingu.
Selgete kokkulepete puudumine kahjustab kõiki osapooli. Kui intellektuaalse
omandi õigused ühingule üle antud ei ole või on küll antud, ent üleandmise tingimused ei ole piisavalt läbi mõeldud ja põhjalikud, võib äripartnereid loodetud ühise eduka tuleviku asemel ees oodata peavalu ja keerulised suhted.

Ühena halbadest stsenaariumidest on võimalik olukord, kus poolte head suhted
jahenevad ning üks uudse toote loomises osalenud äripartneritest ei ole ühisest
ärist ning loodud toote arendamisest ja turustamisest enam huvitatud. Olgu seda
kas või jonni pärast. Kui õigused ühingule üle antud ei ole, võib nimetatud äripartner, olles teose autor ja õiguste omanik, keelata ühingul teose edasise kasutamise.
Samuti saab ta teose autorina takistada teose muutmist ning edasiarendamist.
Põhimõtteliselt võib seeläbi ühest partnerist, sõltumata osaluste jaotusest ühingus, saada kogu järgneva äritegevuse peamine niiditõmbaja.
Samuti on võimalik olukord, kus reguleerimata suhete pinnalt esitavad nõudeid
ühiselt loodud ühingu kliendid.
Näiteks võib kliendil mis tahes põhjusel (nt osalemisel mõnes hankemenetluses)
olla vajalik tõendada, et ühingult omandatud toote või tehnoloogiaga seotud õigused tõesti kuuluvad ühingule ja ühingul oli õigus toodet müüa või litsentsida. Kui nüüd selgub, et ühing ei suudagi oma õigusi müüdud lahendusele tõendada, võib see anda kliendile aluse lepingust tagamiseks ja kahjunõuete esitamiseks.

Kehvasti reguleeritud suhetes võib kannataja olla ka konkreetne autor. Seda näiteks praktikas üsna sagedasti kasutatud ärimudeli puhul, kus ühine äri luuakse põhimõttel, et osa partneritest paneb ühisesse ärisse oma uudse toote, tehnoloogia või muu loometöö, teine osa partneritest aga kohustub panustama
oma sidemetega tootmises või turustamises. Kui selline äri ei hakka viletsa turundustegevuse või teiste partnerite vähese panustamise tõttu tööle ja innovatiivse toote potentsiaal jääb kasutamata, siis mis saab andekast leiutajast?
Kui toote autor on intellektuaalse omandi õigused ilma lisakokkulepete ja eriregulatsioonideta ühingule üle andnud, siis kuuluvad õigused paraku ühingule.

Ühingu nõusolekuta autor oma lahenduste ja ideega ära astuda  ja uut äri alustada ei saa. Kõiki eeltoodud halbu stsenaariume saavad äripartnerid
ennetada piisavalt selgete kokkulepetega. Need võib fikseerida eraldi lepingus, samuti on praktikas tavaline intellektuaalomandi kokkulepete kajastamine aktsionäride või osanike lepingus, mille pooleks võetakse ka ühing ise.
Lepinguga saab reguleerida, millised toote või teenusega seotud intellektuaalomandi õigused ja millises mahus antakse üle ühingule, kas ja millal võib osanik või aktsionär loodud lahendusi kasutada iseseisvalt, kas ja millistel juhtudel liiguvad õigused autorile tagasi, mis saab juhul, kui ühingu tegevus
lõpetatakse, jne.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kairi Kurisoo

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara