Eesti naised on alalhoidlikud ja pessimistlikud

Swebanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringu põhjal, mis võrdles meeste ja naiste seisukohti erinevatel rahaga seotud teemadel, selgus, et Eesti naised on ettevaatlikud, alalhoidlikud ja vaatavad tulevikku sagedamini murelikuma pilguga kui mehed.

 Eesti naiste jaoks on meestest märkimisväärselt tähtsam arvete õigeaegne tasumine – kui seda hindas väga oluliseks kolm neljandikku naistest, siis vaid veidi üle poolte meestest. Vaadeldes põhjused, miks arvete õigeagne tasumine oluline on, näeme, et naisi on kõigi põhjuste äranimetajate seas rohkem – mustadesse nimekirjadesse sattumist pelgas 63% meestest ja 74% naistest; ennast hindas rahaasjades korrektseks ja täpseks 63% naistest ja 55% meestest; kulude kontrolli all hoidmist õigeaegse arvemaksmise põhjusena nimetas 55% naistest ja 50% meestest, viivistasude vältimist 59% naistest ja 53% meestest ning probleemide vältimist teenusepakkujatega 45% naistest ja 41% meestest. „Erinevused on küll pigem väikesed, aga kõik ühes suunas,“ kommenteeris uuringut teabekeskuse juht Anne Sägi. „Samuti on tähelepanuväärne, et naiste seas on meestest 11% enam neid, kes maksavad arved esimesel võimalusel, mitte alles tähtaja saabudes. Kui meestest jääb arvete maksmisega mõnikord hiljaks 10%, siis naistest 5%.“

Naised peavad raha säästmist meestest oluliselt sagedamini tähtsaks, ent paraku on naised meestest harvem suutelised raha säästma – 14% meestest säästab oma sissetulekutest 11-20% ja 14% enamgi kui 20% teenitust. Naistest suudavad nii palju teenitud rahast kõrvale panna vastavalt 7% ja 8%. Kui pangaarvel on meestel ja naistel raha enam-vähem samaväärselt – reeglina alla 1000 euro – siis tähtajalist hoiust omavatest naistest 35% jääb hoiuse suurus alla 1000 euro, 38% meestest aga üle 3000 euro. Sama kehtib ka näiteks lastekindlustuse ning iseäranis kolmanda samba ja aktsiainvesteeringute puhul. „See näitab, et meestel on rohkem sääste ning nad paigutavad sagedamini raha erinevatesse investeerimistoodetesse,“ rääkis Sägi. Naised hoiavad kuni 1000 euro suurusi summasid sagedamini sularahas kodus. Ehkki kõigi inimeste jaoks on raha säästmise peamiseks põhjuseks mustadeks päevadeks kogumine, panevad naised sel põhjusel meestest sagedamini raha kõrvale. Veel peavad naised meestest olulisemaks säästmist laste tuleviku tarbeks, ent reaalsuses on naiste seas vaid pisut meestest enam laste jaoks kogujaid.

Kolm kuud pärast euro kasutuselevõttu läbi viidud uuringu kohaselt kohanesid naised meestest aeglasemalt uue vääringuga – täielikult kohanenuks hindas end aasta tagasi 26% meestest ja 19% naistest. „Naised vajasid kohanemisel ka rohkem abivahendeid – meestest kasulikumaks hindasid naised nii eurokalkulaatorit, hindade näitamist mõlemas vääringus korraga kui eurohindade kroonidesse ümber arvutamist,“ kommenteeris Anne Sägi. 61% küsitletud meestest ja 54% naistest leidis, et nende ostuharjumused seoses euro kasutuselevõtuga ei muutunud. Ostuharjumusi muutnute seas oli meeste puhul sagedaseks muutuseks see, et varasemast enam hakati maksma kaardiga. Naised aga vaatavad meestest palju sagedamini poes hindasid, otsivad odavamaid tooteid või käivad kauplustes harvem. Ka neid, kes olid seadnud sisse päevase kululimiidi, oli naiste seas enam. Mehed kaldusid võrreldes naistega harvemini hindu kroonidesse ümber arvutama. Kui meestest arvutas hindu alati või enamasti ümber 36%, siis naistest 56%.

 Naiste alalhoidlikkus torkas silma ka peresiseste rahaliste suhete uuringus – naiste seas oli vähem neid, kes olid valmis lähedastele raha laenama või ise laenu võtma. Mehed laenasid ka mõnevõrra sagedamini 500 eruost suuremaid summasid. „Teisalt on naised mõnevõrra meestest sagedamini saanud lähedastelt tagastamatut rahalist abi,“ rääkis Sägi ja lisas, et huvitava erinevusena torkas silma ka see, et mehed aitasid naistest mõnevõrra sagedamini oma eraldi elavaid vanemaid ning naised jällegi eraldi elavaid lapsi.

Kuigi rahulolu oma tuludega oli laias laastus sarnane nii naiste kui meeste seas, avaldus ka siin naiste ettevaatlikum meelelaad – nende hinnangud oma tulude suurendamise võimalustele olid võrreldes meestega tunduvalt pessimistlikumad. Kui meestest 47% pidas sissetulekute suurendamise võimalust lähema 12 kuu jooksul suuremal või vähemal määral tõenäoliseks, siis naistest arvas nii vaid 27%. Mehed on sagedamini valmis tänasest enam töötama või tulude suurendamiseks lisatööd otsima, samuti oma kvalifikatsiooni parandama. „Naiste tänane madalam palk võib olla üheks põhjuseks, miks ka tulevikku tumedamates värvides nähakse,“ arvas Anne Sägi, ja lisas, et kui palgatõusu küsimine on Eestis üldse väga vähe levinud, siis eriti vähe on palga juurde nõutajaid naiste seas.

„Kokkuvõttes avaldus naiste alahoidlikkus kõigis vaadeldud uuringutes. Teiseks oluliseks mõjutajaks on arvatavasti naiste madalam sissetulek, mis ei lase neil näiteks meestega samaväärselt säästa, ehkki nad seda oluliseks peavad,“ võttis Sägi erinevad uuringud kokku.

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara