Lugu vabaduse hoidmisest

“Isade maa” on August Gailiti romaanidel “Isade maa” ja “Üle rahutu vee” baseeruv lavastus, mis võtab luubi alla eestlaste vabadusepüüdlusega seotud lood.

Lavastus koosneb kahe romaani lugudest. Näidendi esimese poole materjal on pärit Gailiti “Isade maast”, mis jutustab Vabadussõjast. Selle tegelasteks on ühe määramata rügemendi kolmanda kompanii sõdurid ning tekstiks romaanist pärit monoloogid.

Teine vaatus põhineb romaanil “Üle rahutu vee”, milles on juttu sellest, kuidas 1944. aastal paadiga Rootsi põgeneti. See on paaditäie rahva tagasivaade olnusse ning annab pildi inimestest, kes seal paadis on.

Vabaduse õrn olemus. “Kõik see kokku on kombinatsioon väikeste inimeste lugudest. Lood eraldi võttes ei ole suured ja herolised, aga kõike neid koos kuuldes koorub välja üldistus – vabaduse saamise, iseseisvuse kaitsmise lugu,” tutvustas Rakvere teatri dramaturg Anne-Ly Sova.
Lavastus valmis orgaaniliselt lavastaja koostöös trupiga, kelle kaasabil tekkis lõppvalik tekstidest, mis tükki sisse jäid. Esialgsest visioonist oli tulemus üsna erinev.

Seda, miks Gailiti materjal lavastamiseks valiti, põhjendas Margus Kasterpalu asjaoluga, et talle isiklikult on Gailiti tekstid südamelähedased. Gailiti “Karge mere” on ta juba lavale toonud. Lavastaja sõnul käsitleb Gailit oma romaanides teemasid, mis on ka siin ja praegu aktuaalsed ning kõnetavad paljusid inimesi.
““Isade maas” on sellised teemad, mis räägivad kodumaast, vabaduse kättevõitmisest ja kaotamisest. See ei ole rõõmus asi, aga et see inimeste jaoks aktuaalne on, ei ole tegelikult üllatav,” rääkis lavastaja.

Mõtteainet aastakümnete tagant. “Isade maa” lood toovad vaataja ette kuus Rakvere teatri näitlejat, kuigi rolle, mida nad mängivad, on lavastuses rohkem.
“Esimese vaatuse lood koosnevad suuresti monoloogidest, kuid monoloogide piires on tegelasi ka kokku liidetud. Teises vaatuses on hoopis teised inimesed, kuigi see väga selgelt ei eristu,” kirjeldas Sova. 

Vanusepiirangut “Isade maal” ei ole, kuigi see pole ilmselgelt lastetükk. “Etendus on puhtalt tekstide peale üles ehitatud, kasutatakse palju monoloogi ja Gailiti-aegset keelt, kus kõik sõnad ei pruugi olla päris sellised, nagu meie neid tänapäeval kasutame. Ka sõnajärg on teistsugune, seetõttu on see lastele ilmselt raske vaadata,” märkis Kasterpalu.
“Küll aga leiavad kõik ülejäänud, kellele sellised teemad nagu vabadus, kodumaa ja rahvus ilma erilise pateetika või paatoseta olulised on, “Isade maast” ainest kaasamõtlemiseks,” kinnitas lavastaja.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara