Tööst põhjustatud haigused ja nende ennetamine

Töötaja tervis on sõltuvuses nende tööst ja vaba aja tegevustest, harjumustest, teadmistest, väärtushinnangutest. Tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised on tihti aga just tegemata töö tulemus.

Kas ei ole töötaja järginud õigeid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid või on tööandja tegevus olnud puudulik. Paljusid haigestumisi saab tegelikult aga vältida pideva kontrolli, koostöö suurendamise ja teadlikkuse tõstmise abil.

Tööst põhjustatud haigestumiste arv suurenenud

Tööst põhjustatud haiguste puhul on tõendatud põhjuslik seos haiguse ja töökeskkonna ohuteguri vahel, kuid viimane ei ole haiguse peamine põhjustaja. Tööst põhjustatud haigestumised diagnoosib töötervishoiuarst. Eelmise aastaga võrreldes on haigestunute arv selles vallas kahekordistunud – 2010. aastal diagnoositi Tallinnas ja Harjumaal 36, eelmisel aastal 72 juhtumit.

Paljudel sellistel juhtudel on haigused põhjustatud suurest töökoormusest ettevõtetes, kus töötajate arv on viidud miinimumini. Näiteks tootmisega tegelevates ettevõtetes puuduvad sageli võimalused teha puhkepause. Ühelt poolt alahindavad tööandjad töö ja puhkeaja tasakaalu olulisust töövõime säilimisel. Teisalt tahavad aga töötajad teenida rohkem ning tervisele mõeldakse alles siis, kui töövõimetusest ei ole enam pääsu.

Enamik tööga kaasnevatest haigestumistest (98%) on toimunud tootmisettevõtetes, täpsemalt kala-, elektroonika-, metalli, ehitus- ja pagaritööstusettevõtetes. Sellistel juhtudel ongi sagedasemateks diagnoosideks käte, õlavöötme ja küünarliigese haigused, mida soodustab pikka aega kestnud suur koormus just kätele. Sobiva töö ja töökoormuse valimiseks peaks töötaja alati tegema koostööd töötervishoiuarstidega, sest tihti on ülekoormuskahjustuse põhjuseks mittevastavus inimese koormustaluvuse ja kehalise tegevusega saadava tegeliku koormuse vahel. Vähese taastuse ja venituse puhul on valu liigagi kerge tekkima ja tavaliselt manitseb alles see inimest puhkama ja ravima. Tegelikult saaks vaevusi pideva füüsilise aktiivsusega ennetada, sest kehalised harjutused vähendavad valusid ning parandavad ka liigeste funktsioone.

Kutsehaigestumiste diagnoosimine väheneb

Palju tõsisemaks peetakse aga kutsehaiguseid, kus on tõendatud põhjuslik seos haiguse ja töökeskkonna ohuteguri vahel, mis on haiguse peamiseks põhjustajaks. Kutsehaigused on pikaajalised ja nende põhiliseks põhjustajaks on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Kui 2010. aastal diagnoositi Tallinnas ja Harjumaal 29 kutsehaigust, siis eelmisel aastal oli see arv vähenenud 23 haigestumiseni.

Kutsehaigestumiste arv oli sagedasem elektroonikatööstuses, teetöödega tegelevates ettevõtetes, ehituses ja tööstusettevõtetes. Kõige enam haigestusid lihttöölised, sõidukijuhid, transport- ja teetöölised, haigestunute keskmine vanus oli 53 eluaastat. Kõige rohkem esines ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi, mille põhjuseks oli peamiselt kolm olulist tegurit: pikaaegne sundasend, korduvad liigutused kätele ning suurt pingutust ja tähelepanu nõudev töö.

Füüsilisest ülekoormusest tulenevaid haigusi aitab vältida õige tööasend, sobiv töökoormus ja lõdvestus. Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb pooltel tervisekontrolli läbinud töötajatest ja enamik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga. Diagnoositud kuulmiskahjustuste ja hingamisteede kahjustuste põhjuseks on enamasti puudulik isikukaitsevahendite valik või nende mitte kandmine.

Puudulik riskianalüüs, ohutegurite rohkus

Tööandjatele esitati eelmisel aastal mitmeid erinevaid nõudeid. Näiteks ei olnud töötajatele tehtud esimese tööle asumise kuu jooksul tervisekontrolli, et selgitada ja hinnata töötajaga seotud terviseriske. Nimelt on töötajatel sageli juba tööga kaasnev haigestumine ja ta on teinud enda tervisele ebasoodsa valiku.

Paljud tööandjad ei ole töötajatele taganud regulaarset tervisekontrolli töötervishoiuarsti näidatud ajavahemikul, mis ei tohi olla harvem kui 1 kord 3 aasta jooksul. Samuti on vähene töötajate koolitus töökohtadel esinevatest ohuteguritest ja ohutegurite toimest tervisele. Põhiprobleemiks on siiani fakt, et formaalselt on töötajad juhendatud ja dokumentatsioon on olemas, kuid tegelikkuses ei ole töötajad omandanud olulisi oskusi tervist kahjustamata töötada. Kasutatakse ebaõigeid töövõtteid ja sellega soodustatakse haiguse süvenemist.

Nii mõnigi riskianalüüs on puudulik: enamasti puuduvad ohutegurite ja terviseriskide vahelised seosed, koostöö töötervishoiuarstidega on vähene ja selle tõttu puuduvad soovitused töökeskkonna ja/või –korralduse muutmiseks. Isikukaitsevandid (hingamiskaitsevahendid, kuulmiskaitsevahendid, kiivrid, kaitseprillid jm)  on enamasti olemas, kuid neid ei kanta pidevalt.

Mitmele ohutegurile allutatud töötajate sobivus antud tööle on valesti hinnatud, sest töötervishoiuteenus  on pinnapealne ja terviseteadlikkus on madal. Veel üheks probleemiks töötervishoiu korraldamisel on see, et töötajad varjavad terviseriske, sest soovivad rohkem teenida, kuid ei arvesta sellega, et ületöötamise tulemuseks on sageli kutsehaigus.

Nõuete täitmine on suureks murekohaks

Kutsehaiguste ennetusmeetmete rakendamisel on väga sageli probleemiks tööandjate suutmatus kehtestatud töötervishoiu-tööohutusnõuete täitmist regulaarselt nõuda. Levinud on arvamus, et kui on koostatud ohutusjuhend ergonoomiliste töövõtete rakendamisest, ülekoormuskahjustuste ennetamisest  ja töötajatelt on võetud allkirjad, siis töötajad on ohutud töövõtted omandanud. Tegelikult ei mäleta enamik kutsehaigetest ohutusjuhendis toodud nõudeid, nii et töötajate ohutusjuhendamine on sageli puudulik.

Tööandjad ei ole ka nõudnud kehtestatud reeglite täitmist. Näiteks on tööandjad hinnanud riske ja näinud ette isikukaitsevahendite kandmise kohustuse, kuid arvatakse, et töötajale eraldatud isikukaitsevahendite kasutamine on tema enda valik. Isikukaitsevahendite kandmine on sageli ebamugav, ehk siis töötajad neid ei kasuta ja tööandjad kasutamist ka ei nõua. 

Tööandjate teadlikkus ergonoomiast on puudulik ja seetõttu ei suudeta näha sundasenditest või korduvatest liigutustest tingitud tervisekahjustusi. Kindlasti on siinkohalik vajalik tugevdada koostööd töötervishoiuarstidega. Suureks probleemiks on ka tööandjate ja töötajate vähene koostöö. Töötajad on enamasti kutsehaiguse vormistamise ajaks töölt lahkunud ja varajaste tervisevaevustega töökoormuse kergendamiseks tööandja poole ei pöörduta. Siinkohal peaks raskemate tervisekahjustuste ennetamiseks julgustama töötajate esindajaid rohkem tööandjaga koostööd tegema. Ka kaastöötajad peaksid rohkem märkama ja ohutusnõuete rikkumistele tähelepanu juhtima.

Tavaliselt mõtlevad tööandjad ettevõtte ohuolukordadele ja kui on registreeritud kutsehaiguse juhtumeid, tehakse täiendav riskide hindamine ja viiakse läbi täiendav juhendamine. Kuid tihti unustatakse, et täiendjuhendamist on vajalik korrata seni, kuni ohutud töövõtted on kujunenud harjumuseks. Näiteks on puudulik sisekontroll töö ja puhkeaja kasutamisest. Puhkepausid on ette nähtud töövõime taastamiseks, lihaspingete lõõgastamiseks, kuid sageli neid nõudeid ei täideta. Sageli ei kasuta tööandjad töötervishoiuarsti soovitusi ja ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks.

Abinõude rakendamine vähendab ohtu tulevikus

Haigla erakorralise meditsiini osakonna töötaja võttis patsiendilt analüüse ja sai torkevigastuse C-hepatiidi viirusega saastunud süstlanõelaga. Uurimise käigus selgus, et töötaja rikkus ohutusnõudeid. Nimelt oli ohutusjuhendis kohustus teravad esemed koheselt asetada märgistatud konteinerisse, mis asetses teisaldataval laual. Töötaja jättis aga nõela püstiasendis patsiendi kõhule neerukaussi ja torkas ümber pöörates nõela endale vasaku käe käsivarde. Töötaja oli kogenud ja pika tööstaažiga, kuid igapäevatöös lihtsalt ohutus vahel ununeb.

Tööandja rakendas koheselt abinõud samalaadsete kutsehaiguste ärahoidmiseks. Täiendavalt analüüsiti bioloogilise ohuteguriga nakatumise võimalusi. Kõigi töötajate jaoks viidi läbi täiendav ohutusjuhendamine bioloogilise ohu ennetamisest ja ohutute töövõtete rakendamisest. Vaadati üle töökohad, kas reaalselt on alati võimalik ohutult töid teostada. Jõuti järeldusele, et on vajalik muuta sisekoolituse metoodikat, et töötajad teadmised ka omandaksid ning et on vajalik pikkadest ohutusjuhenditest tuua välja oluline ja seda infot pidevalt korrata. Töötajate juhendamine toimub edaspidi regulaarselt, et ohutud töövõtted oleksid harjumuslikud. Otsustati, et kaastöötajad on kohustatud ohuolukordi fikseerima. Otsustati spordiklubi pääsmetega premeerida töötajaid, kellel pole registreeritud tööohutusrikkumisi.

Kutsehaiguste ennetamine nõuab pidevat tööd ja vaeva. Ohuolukordade vältimiseks tuleb järjepidevalt panustada töötajate praktilisele tööohutuskoolitusele. Tööohutusnõuete täitmist peab tööandja nõudma igapäevaselt. Koostöö on asja võti – tööandjad ja töötajad peavad omavahelist koostööd suurendama ja vähenevad ka riskid.

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Sirje Kremm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine