Dialoog röövitu ja röövija vahel

VAT Teatri uus lavastus “Liblikapüüdja” pakub pinevust ja painajaid, mis on esitatud heale näitemängule kohaselt haaravas ja esteetiliselt nauditavas vormis.

Lavastus põhineb John Fowlesi menuromaanil “Liblikapüüdja”, mida on eesti keeles välja antud mitu korda. Žanri poolest on tegu psühholoogilise thriller’iga ning sama võib öelda VAT Teatris etenduva tüki kohta.

Psühholoogiline põnevik. Vast valminud lavastus annab edasi romaani põhiolemuse, jättes kõrvale väheolulised dialoogid ja mõttekäigud ning kontsentreerudes olulisele. Kuna tegemist on dramatiseeringuga, on selguse huvides alusmaterjali lühendatud ja ümber töötatud.
Lavastaja Peeter Raudsepa sõnul küpses etenduse tekst lavastusprotsessi loomuliku arengu käigus, mistõttu sisaldab see täpseid lõike romaanis olevaist dialoogidest, aga ka näitlejate poolt kokkuvõtlikult ümber jutustatud osasid. “Me ei vääna seda lugu, meie kasutuses on lihtsalt teised vahendid, et selle loo olemust avada. See on samasugune psühholoogiline thriller nagu raamatki,” väitis lavastaja.

Laval on kaks tegelast: kaunis kunstitudengist neiu Miranda Grey (Marilyn Jurman) ning veider ja üksildane Frederick Clegg (Margo Teder), kes hoiab Mirandat oma maamaja keldris vangis, suhtudes tüdrukusse kui oma liblikakollektsiooni kõige ilusamasse eksemplari.
Kahe inimese siseelu avamise ning armastusest kuni vihkamiseni küündivate vastastikuste tunnete näitamise kaudu jõuab lugu viimaks traagilise lõpplahenduseni.

Sünergia näitlejate vahel. Raudsepa sõnul on “Liblikapüüdjaga” tegelemine tema jaoks olnud topeltvedamine.

Esiteks on tegemist sügava ja süngevõitu materjaliga, mille lahendamine efektse lavastusena on talle parasjagu pinget pakkunud. Teisalt on ta saanud töötada näitlejatega, kes on olnud selle tüki õnnestumise jaoks hea kooslus.
“Mõningate asjadega on elus nii, et nad tulevad ja tulevad ja lõpuks jõuavad kohale. Selle lavastuse juures on need kaks asja korraga juhtunud,” nentis lavastaja.
1963. aastal ilmunud “Liblikapüüdja” on Inglise kirjaniku John Fowlesi esikromaan. Samast materjalist on vändatud ka film. Fowlesilt on eesti keeles ilmunud veel lühiproosakogumik “Eebenipuust torn” ning romaanid “Maag” ja “Prantsuse leitnandi tüdruk”.

John Fowles – “Liblikapüüdja”
Lavastaja: Peeter Raudsepp
Esietendus: 31. märtsil rahvusraamatukogu teatrisaalis
Pilet: märtsis 9/13 eurot,
aprillis 11/15 eurot
alla 16aastastele mittesoovitatav
www.vatteater.ee

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine