5. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavune on järjekorras kaheksas.

Klavessiinifestivali kunstilise juhi Imbi Tarumi sõnul läheb festivalil kenasti, välja on kujunenud oma publik ja fännid.

Publiku huvi ürituse vastu on tunnustust väärt. Tegelikult on eestlased Tarumi sõnul vanamuusikast üldse märkimisväärselt palju huvitatud. Vanamuusika populaarsust kohaliku kuulajaskonna hulgas on aidanud kujundada ansambel Hortus Musicus, kes alustas oma tegevust juba 1970. aastatel, kui sellel muusikal oli juures dissidentluse hõng.

Vanamuusika kontserdielu hindab Tarum praegu üsna kirevaks, kuigi kõigis muusikavaldkondades on pakkumine tohutult suur ja vanamuusikal on oht veidi varju jääda.

“Tahan julgustada kuulama tulema ka neid, kes pole varem sellise muusika või instrumendiga kokku puutunud. Olen veendunud, et keegi ei pea pettuma, sest juba üksnes klavessiini kõla on uskumatult kaunis, rääkimata muusikast, mis sellele on komponeeritud,” innustas Tarum.

Fookuses klavessiin. Nagu festivali nimi ütleb, keskenduvad korraldajad programmi koostamisel peamiselt klavessiinile, kuid selle kõrval jagub tähelepanu ka teistele vanadele klahvpillidele – klavikordile ja haamerklaverile. Kavas on nii soolokontserdid kui ka etteasted ansamblitelt, saateks klavessiin.

“Peaaegu alati on traditsioonilise repertuaari kõrval ka tänapäevase heliloomingu kontsert,” ütles Tarum ja lisas, et 20. sajandi keskpaigast alates on klavessiinile loodud tuhandeid uudisteoseid (soolo- ja ansamblimuusikat), ka Eestis võib neid juba kümnetes loendada.

Festivali peaesinejat on raske välja tuua, kuna võrdselt häid kontserte suurepärastelt esitajatelt on mitu. “Võib-olla on see Béatrice Martin Prantsusmaalt,” pakub Tarum, aga nendib kohe, et väga eriline on ka Hispaania klavessiini ja akordioni duo, kuhu kuuluvad Silvia Marquez Chulilla ja Gorka Hermosa, kes esitavad rütmika ja põneva kava “Fantangueando”.

“Tore ansambel on Baltic Baroque, mis ühendab Eesti ja Vene muusikuid ning milles soleerib tuntud Peterburi viiuldaja Andrei Rešetin. Märkimist väärib ka Irén Lille Bachi ja Scarlatti kava ning lastekontsert, kus esitatakse ainult Eesti heliloojate muusikat,” loetles Imbi Tarum paljulubavaid etteasteid.

Ajaloolised saalid. Üks klavessiinifestivali eesmärke on ühendada kaunid ajaloolised saalid ja nendes kõlav muusika, luues sellega esteetiliselt ja kunstiliselt nauditava terviku. Festival tutvustab kohalikule publikule väljapaistvaid interpreete mujalt maailmast ning hoolitseb selle eest, et siinsetel noortel mängijatel ja kuulajatel oleks oma väljund, pakkudes noorte kontserte ja meistrikursuseid.

VIII klavessiini­festival

12.–15. aprillil erinevates saalides Tallinnas

www.klavessiin.kul.ee

Kava

12.04 kl 19 Mustpeade majas

“Karge pilt ja särav meel”, esineb Irén Lill. Kavas: Bach, Scarlatti

13.04 kl 19 Suurgildi hoones

“Roosikrants”, esineb Baltic Baroque. Kavas: Biber, Vivaldi, Buxtehude, Muffat, Bach

14.04 kl 16 Väravatornis

“Fantangueando”, esinevad Silvia Marquez Chulilla ja Gorka Hermosa (Hispaania). Kavas: Prin, Romero, Tiensuu, Falla, Piazolla

15.04 kl 12 lastekirjanduse keskuses “Kodumaine viis”, esinevad TMKK, VHK MK, Viljandi MK ja Rakvere Kaurikooli klavessiiniõpilased. Kavas: Eesti heliloojate teosed

15.04 kl 18 raekojas

“Eksootiline klavessiin”, esineb Béatrice Martin (Prantsusmaa). Kavas: Couperin, Royer, Rameau, Forqueray

Autor: Urve Vilk, Mari Hiiemäe