9. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuid palju on ka neid, kellel oma ettevõtte käivitamine ei olnud edukas ja see on süvendanud pinget veelgi. Ülepinge mõjub inimestele laastavalt, esimesed märgid jäävad enamasti tähelepanuta. Kui aga juba magada ei suuda ning keskendumine on häiritud, on tervisega lood tõsised. Kui kaob stressi põhjustaja – tööalastest ebaõnnestumistest tulenev ebakindlus – kas siis kaovad ka meie terviseprobleemid?

Tuleb tunnistada, et nii lihtne ei pruugi see olla. Tuleb aga silmas pidada – uude töökohta minek on alati stressiolukord. Tuleb kohaneda uue ettevõtte töökorralduse ja inimestega. Nii võib juhtuda, et suur rõõm uue töö leidmise üle jääb üürikeseks. Inimene lihtsalt ei suuda katseajal end piisavalt näidata ja võib seetõttu kaotada töö.

See ei tulene sellest, et ta pole motiveeritud või ei oska, vaid ta lihtsalt ei suuda oma tööd piisavalt hästi läbi mõelda, keskenduda ega tulemusi saavutada. Kui keegi ei jaksa joosta nii kiiresti, kui vaja, saame me aru. Kui aga ei jaksa töötada, nagu vaja, on seda keeruline mõista. Vaimne ja emotsionaalne ülepinge ei ole nähtav – lõõtsutamist ei kuule ja higi ka ei voola. On suur sisemine pinge, mida võõraste eest varjatakse.

Kui hambavalu puhul ikka ju läheme arsti juurde, siis ülepingest tingitud terviseprobleemide puhul nagu unehäired, peavalud, ärrituvus, kõrgenenud vererõhk, keskendumise probleemid jne loodame, et need lähevad ise üle. Kahjuks nii ei lähe!

Ikka tuleb enda heaks midagi teha – leida lõõgastavaid ja vaimule mõjuvaid viise pinge alandamiseks. Selleks võib olla jooga, vabastav hingamine, meditatsioon, shindo või midagi muud. Tuleb treenida end ka füüsiliselt, et lihased teeksid tööd ja stimuleeriksid vereringet – sellel on suur tähtsus stressi alanemisel ja kindlasti pidada nõu perearstiga. Unerohtusid ei soovita sõbrad, vaid ikka arst! Tema oskab otsustada, kas on vaja ka antidepressante võtta. Mida kauem sellega viivitada, seda raskem on kriisist välja tulla. Olen kuulnud, et sellised ravimid on küll viimased, mida võtta. Paraku on ravim siiski parem kui magamata öö!

Paljusid abistab psühholoogi leidmine, kellega koos oma mõtted uude suunda seada, korrigeerida oma suhtumist iseendasse ja hakata seeläbi asju mõtestama hoopis teisel tasandil.

Kui aga mitte midagi teha, ei pruugi töö leidmine lõpptulemusena rõõmu tuua. Inimene ei suuda olla oodatud tasemel ehk sama hea kui varem.

Nii on hea sellise inimese palkamisel ka teada, kas ta ülepinge vähendamise või depressiooni raviga tegeleb. Kahjuks ei oska tööandja kandidaadi stressitaset hinnata. Siin on vaja kogenud pilku ja usalduslikku suhet. Stressi näeb näost ära kogenud pilk. Kui tööintervjuul räägitakse mitte ainult sellest, mida inimene oskab, vaid ka sellest, kuidas ta inimesena elab, tuleb see kindlasti jutuks.

Autor: Sirje Tammiste, Urve Vilk