Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 12. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: Eestlased alahindavad ravimite tarbimisega kaasnevaid ohte

Tartu Ülikooli hiljutine uuring näitab, et eestlased ei oska hinnata  ravimite omakäelise tarbimisega kaasnevaid ohte. Üle 90% uuringus osalenutest peab käsimüügiravimite kasutamist lihtsaks ja pea 10% arvates on need täiesti ohutud.

Uuringu ühe algataja, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsendi Daisy Volmeri sõnul näitab tulemus, et ravimeid kasutades ei tajuta alati sellega kaasneda võivaid ohte. “Kuigi suurem enamus vastanutest pidas eelnevalt vajalikuks apteekri või arstiga konsulteerida, siis tervelt kolmandik toetus ravimisel iseenda või pereliikmete tarkusele,” märkis ta.

Samas toob uuring välja, et eestlaste ravimialased teadmised ei ole kiita. Seda kinnitab selgunud tõsiasi, et ka kõige tuntumate käsimüügiravimite puhul ei suudetud sageli eristada ravimi tootenime ja toimeainete nimesid. Volmer toob välja, et vastanud ei teadnud näiteks seda, et gripiteed on multikomponentsed ja sisaldavad nii paratsetamooli kui pseudoefedriini. Kui neile lisaks aga manustada samu toimeained sisaldavaid preparaate (näiteks tabletid, ninatilgad), siis võib tekkida ravimi üleannustamise oht.

Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi õppejõu ja perearsti Maia Gavronski sõnul kasutasid uuringus osalenud sageli koostoimeid tekitavaid ravimikombinatsioone. ”Põletikku ja valu leevendavaid käsimüügiravimeid kasutati samaaegselt kõrge vererõhu ja teiste südameveresoonkonna haiguste raviks mõeldud retseptiravimitega. Nende vale annustamise korral võivad aga tekkida ohtlikud koostoimed,” rääkis Gavronski.

Lisaks valu ja põletiku vastastele ainetele on Gavronski sõnul populaarsed  taimsed preparaadid - näiteks söetabletid, naistepuna, kummel ja mitmed teised, millest osad võivad avaldada koostoimeid ravimitega, mõjutades näiteks nende imendumist organismis. 

Daisy Volmeri hinnangul ei tohiks riik jätta ravimite kasutamisega seotud otsuseid ainult patsiendi õlule. ”Meil on kasutada muret tekitavaid näited Taanist ja Inglismaalt, kus käsimüügiravimite liikumine poelettidele on kaasa toonud  mürgistuste arvu tõusu ning aegunud ravimite müügi,” rääkis ta.

Neljas Eesti erinevas piirkonnas teostatud uuringus osales 652 inimest, keda küsitleti nii apteekides kui perearstikeskustes. 74,2% vastanutest olid naised ning 25,6% mehed. Uuringu toimumise ajal kasutas ravimeid 85% vastajatest, 52% uuringus osalejatest kasutas samaaegselt ja pidevalt koos käsimüügi- ja retseptiravimeid.

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700