Analüüsilahendustes, mis koguvad ja seostavad infot paljudest erinevatest allikatest, visualiseerivad tulemused ning leiavad olulise teadmise üles lihtsalt ja kiiresti.
Suurettevõtetes tegeleb info otsimise, aruannete koostamise ja analüüsiga iga päev keskmiselt 3,8 inimest, kes kulutavad selleks ligi 25% oma tööajast, selgus Infovara OÜ möödunud aasta lõpus korraldatud uuringust. Need inimesed on tipp- ja keskastme juhid ning spetsialistid, seega on juhtimisinfo töötlemise hind suurettevõttes keskmise juhi ametipalk. Paraku tegelevad nad 80% sellest ajast info otsimisega, mistõttu sisuliseks, otsuste vastuvõtmisel abiks olevaks analüüsiks jääb vähe aega.
ASi Ragn-Sells administratiivjuht Argo Rannamets tõi veebruaris toimunud Äripäeva seminaril “Kuidas andmed panna kasu teenima?” välja viis olulist tegurit, mis mõjutavad juhtimisinfo otsimisele ja töötlemisele kuluvat aega.
Konkurents tiheneb. Ettevõtetele on omane igal aastal planeerida kõike rohkem: suuremat käivet, kasumit ja turuosa, rohkem kliente jne. Sama soov on kõigil turuosalistel ning edu tagamiseks on tuleb teha midagi konkurentidest paremini.
Vaja on varasemast läbimõeldumat ja kiiremat tegutsemist, otsuste kaalumiseks ja vastuvõtmiseks on järjest vähem aega, samas on vale otsuse hind kallis.
Informatsiooni hulk suureneb. Koos tiheneva konkurentsiga kasvab suurel kiirusel ka informatsiooni hulk, mis vajab tähelepanu ja läbitöötamist ning millele on vaja reageerida. Erinevate allikate väitel kahekordistub otsustamisel kasutatava info hulk iga kahe-kolme aastaga.
Ka infoallikaid on järjest enam ning nende formaat on mõistagi erinev: peale numbriliste andmete ettevõtte majandustarkvaradest, statistilistest andmebaasidest või planeerimisest tuleb läbi töötada tekstiline ja mittestruktureeritud info sotsiaalvõrgustikest, arvamusuuringutest või klienditagasisidest.
Detsentraliseerimine suurendab otsustajate hulka. Organisatsioonide juhtimises on üha populaarsem detsentraliseerimine, mis tähendab, et otsustajate hulk suureneb. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku infoga ei pea olema varustatud ainult tippjuhtkond, vaid kõikide valdkondade juhid ja spetsialistid.
Ettevõtte edukus sõltub sellest, kui kvaliteetseid otsuseid igal tasemel vastu võetakse. Järelikult oleneb keti tugevus sellest, kui tugev on kõige nõrgem lüli.
Analüütikuid jääb vähemaks. Informatsiooni mahu kasvades suureneb vajadus panustada üha enam aega info kogumisele, töötlemisele ja otsuste ettevalmistamisele.
Kuigi võiks eeldada, et kasvava infomahu läbitöötamiseks ja analüüsitud otsuste vastuvõtmiseks on tarvis ka rohkem analüütikuid, näitab praktika vastupidist. Analüütikute hulk pigem väheneb ning osa seni analüütikutele delegeeritud tööst liigub tagasi otsustajate ülesannete hulka.
Otsustusprotsess muutub keerukamaks. Tiheneva konkurentsi tingimustes, kui suurenevast infomahust tulenevalt on kasutada järjest vähem aega, aga otsustamisega seotud inimeste ring on laiem, on otsuste vastuvõtmise protsess keeruline. Järjest olulisem on otsuste kvaliteet. Eesmärk ei ole senise taseme säilitamine, vaid sootuks uuel tasemel targemate otsuse vastuvõtmine.
Autor: Maigi Peeduli, Urve Vilk