24. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liisingu valimise ABC

Liisinguga auto soetamisel sõltub igakuine liisingumakse nii liisingutüübist kui ka auto hinnast, esmase sissemakse suurusest, intressimäärast, liisinguperioodi pikkusest ning sellest, kui suur on sõiduki jääkväärtus liisingu lõppedes, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee.

Kõigepealt tuleks selgeks teha, kumb liisingutüüp vajadustega paremini sobib – kas kapitalirent või kasutusrent.

Kapitalirent sobib, kui tahetakse pärast liisingu lõppemist saada auto omanikuks. Liisinguperioodi jooksul tasutakse igakuiste maksetena liisinguandjale kogu sõiduki maksumuse koos intressidega. Kui liisinguperiood lõpeb ja kõik maksed on korrektselt tasunud, saad auto omanikuks. Selleks, et kuumaksed oleksid väiksemad, on võimalik jätta viimane osamakse suurem – teisisõnu on tegemist jääkväärtusega kapitalirendiga. Üldiselt on kapitalirendi puhul kuumakse veidi suurem kui kasutusrendi puhul.

Kasutusrent sobib siis, kui pole eesmärki saada pärast liisinguperioodi lõppemist auto omanikuks, vaid soovitakse näiteks liisida järgmist. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja valitud auto ning annab selle teatud perioodiks kasutada. Tasutakse igakuiseid liisingumakseid ning kui liisinguperiood lõpeb, võib masina tagastada. Lisaks sellele on võimalik ka auto jääkväärtusega välja osta. Tähele tasub panna seda, et auto tagastamisel peab see olema heas korras ning vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele. Ka võib kasutusrendi puhul kehtida läbisõidukilomeetrite piirang – see tähendab, et auto ei või liisingu lõppedes olla läbi sõitnud rohkem kui lepingus ette nähtud, näiteks 100 000 km.

Kui auto ostetakse eraisikult või firmalt, kes pole käibemaksukohuslane, võib kasutada ka järelmaksu. See on tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga.

Nii kapitali- kui kasutusrendi ja järelmaksu puhul võib üldjuhul lepinguperioodi lõppedes sõiduki kasutamise jätkamiseks ka liisingu või järelmaksulepingut pikendada – juhul kui auto vanus seda võimaldab.

Sissemakseks vähemalt 10% auto hinnast

Lepingu sõlmimisel tuleb teha esimene sissemakse. Nõue selle suurusele on erinevates liisingufirmades erinev, kuid üldiselt peab endal olema vähemalt 10% auto hinnast. Kasulikum on teha võimalikult suur sissemakse, sest esiteks on siis igakuised maksed väiksemad ja teiseks tasutakse kokkuvõttes vähem intresse. Konkreetne intressimäära suurus sõltub mitmetest erinevatest teguritest: auto vanus, liisinguperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jääkväärtuse suurus jne.

Liisingu tähtaja maksimaalne pikkus sõltub liisinguandjast, kuid on üldjuhul 5-6 aastat. Sellele, kui vana võib auto liisinguperioodi lõppedes olla, on erinevad nõuded, mis võivad sõltuda ka liisingu tüübist. Ühes firmas võib auto vanus liisingu lõppedes olla näiteks maksimaalselt 8 aastat, teises maksimaalselt 15 aastat.

Liisingulepingu sõlmimisel tuleb arvestada lepingutasuga, mis võib olla nii teatud protsent sõiduki hinnast kui ka fikseeritud tasu. Lepingutasu võib ulatuda sadadesse eurodesse.

Enne lepingu allkirjastamist tasub uurida, millistel tingimustel on võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Näiteks võib üldjuhul nii kapitali- kui ka kasutusrendi korral liisinguandja nõuda ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga lepinguga. Vaid viimase puhul ei või kahjude hüvitamist nõuda, kui leping on sõlmitud pärast 1. juulit 2011. Küll aga tuleb kahju hüvitamisega arvestada juhul, kui näiteks auto varastatakse või see hävib. Sellisel juhul võib kindlustusandja katta vaid auto turuväärtuse, aga auto turuhind on reeglina aasta pärast madalam kui oli ostuhind. 

 Kuna liisinguandjad pakuvad liisingut erinevatel tingimustel (erinev intressimäär, lepingutasu, liisinguperioodi pikkus jmt tingimused), siis tasub võtta aega ja võrrelda vähemalt kolme erinevat pakkumist. Võrdlemisel aitab see, et iga liisinguandja peab sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kus on kirjas sulle pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kuna nende teabelehtede vorm on kõigi liisinguandjate jaoks ühesugune, teeb see pakkumised sinu jaoks lihtsasti võrreldavaks.

Millega tuleb arvestada liisinguperioodi jooksul?

Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele tuleb sõlmida autole ka vabatahtlik ehk kaskokindlustus kogu liisinguperioodi jooksul. Mõni liisinguandja võib siinkohal teha erandi odavamatele autodele, summapiir on seejuures ette määratud. Kaskokindlustuse sõlmimisel tasub teada, et ei pea tingimata kindlustust sõlmima liisinguettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid seltsi võib ise valida. Küll aga peab järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Reeglina on nendeks riskideks vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju.

Ühtlasi tasub teada, et ei tohi autot ilma liisingufirma loata anda kellelegi teisele, näiteks sõbrale kasutada ning kui autoga peaks juhtuma õnnetus, peab lisaks kindlustusfirmale informeerima ka liisinguandjat.

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700