27. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lootusetust olukorrast pole pääsu

Kuigi linateost “Me peame rääkima Kevinist” on nimetatud draamafilmiks, kujuneb Lionel Shriveri ebamaise novelli veelgi ebamaisem ekraniseering pigem õudusvaldkonda kuuluvaks.

Lynne Ramsay lavastatud filmis tegutsev kunagine edukas reisikirjanik Eva Katchadourian (Tilda Swinton) elab üksi kehvas seisus majas ja töötab pisikeses reisibüroos. Ta on ühiskonnast ära tõugatud, sest tema poeg tegi midagi sellist, millega keegi, kaasa arvatud Eva ise, leppida ei suuda. Eva maja loobitakse värviga, võõras naine tänavalt kostitab teda ka kõrvakiiluga.

Tagasivaatena kujundatud film hakkabki seejärel tasahilju avama Eva kadunud elu ning poja teo olemust ja tagamaid.

Evale sünnib poeg. Sündmus, mis tavaliselt on rõõmus, ei rõõmusta juba enne sünnitust depressiooni käes vaevlevat naist erilisel määral. Samuti ei teki värskel emal oma pisipojaga sidet ei imikueas ega ka hiljem. Pidevalt emale vastanduv laps saab tunduvalt paremini läbi oma isa Frankliniga (John C. Reilly).

Karjuv ja pea kõikidel viisidel oma ema tõrjuv poisslaps viib Eva koletute tegudega üha süvenevasse depressiooni. Samuti halvenevad vanemate omavahelised suhted. Eva ja Franklin otsustavadki lõpuks lahutada. Võimalik, et kartes isa hoole alla sattuda ja jääda seeläbi ilma lõplikust võidurõõmust ema üle, teeb Kevin midagi sellist, mida keegi talle enam andestada ei suuda.

Seest õõnsaks tegev film kruvib pinget kuni lõpuni. Alles siis saab vaataja teada, millega noormees hakkama sai. Ühtlasi pommitab vaatajat pidevalt küsimus, kas noormehes on sünnist saadik varitsemas saatan või on toimunu keerulise iseloomu, raske puberteedi ja vanemate oskamatu suhtluse tagajärg.

Visuaalselt on film võimas, hästi planeeritud ja sõnu kasutamatagi vaatajale sõnumit edastav. Ezra Miller mängib geniaalselt paharetti ja on oma rollis hirmutavalt usutav. Alla ei jää ka Tilda Swinton.

Olgugi et filmi saab kõrvutada paljude moodsate psühholoogiliste draamadega, on konkreetne linateos eriti sügavale hinge pugev. Halvad asjad näivad juhtuvat ka heade inimestega ja lootusetust olukorrast ei ole mõnikord pääsu.

“Me peame rääkima Kevinist”

10/10

Lavastaja: Lynne Ramsay

Kinodes alates 13. aprillist

Autor: Urve Vilk, Kaarel Kaja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700