30. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inglaste lunch – keskpäevane eine – piirdub sageli einevõileiva (ingl sandwich) või salatiga, kuid pubi külastamine on inglasele sama püha kohus kui kirikus käimine. Nüüd, mil naised ei taha enam olla koduperenaised, on see keskpäevase söögikorra pidamise komme levinud peaaegu üle maailma. Keskmine kokkuhoidlik kodanik läheb hommikul ametisse, võileib kaasas.

Sellal kui inglased keskpäeval lunch’i söövad, lähevad prantslased déjeuner’le, keskpäevaeinele, mis koosneb salatist, praest ja magustoidust ning veinist. On ka teine võimalus – casse-cróute, “lihtsalt midagi kerget”. Itaallased söövad samal ajal makaronitoite või pitsat. Olles Itaalias ja einestades koos võõrustajatega, ei tohi te iial spagette noaga lõigata, olgu need kas või meeter pikad. Harutage spagetid kahvliga lahti, häda korral võite lusika appi võtta.

Pürenee poolsaarel peetakse lõunat väga tähtsaks, sest õhtusööki süüakse küllaltki hilja. Pärast lõunat peetakse kindlasti siestat või jäädakse pikemaks ajaks kohviku terrassile istuma. Kreekas süüakse palju kala ja täidetud aedvilju. Täidetakse kõike, mis vähegi täita annab: kõrvitsaid, paprikat, sibulat, viinamarja- ja viigilehti. Vein on kange ja seda peab veega lahjendama.

Eestlane sööb einet ehk meie mõistes lõunat kella 12 ja 15 vahel ning õhtusööki siis, kui koju jõuab. Külalised kutsutakse enamasti ilma abikaasadeta, sest tegu on töise sündmusega. Menüü koostamisel võetakse arvesse rahvuslikke tavasid. Kohvi serveeritakse võimaluse korral eraldi ruumis. Suuremal osal Euroopa rahvastel aga on lõunasöök kella 19 ja 21 vahel.

Prantsuse keeles diner, inglise keeles dinner, eestlasele aga tähendab dinee ülipidulikku ja suursugust lõunasööki samuti 19 ja 21 vahel. Prantslaste souper, inglaste supper tähendab õhtusööki kella 21 ja 23 vahel.

Söögiaegade kohta loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Maaja Kallast, Erna Gross