Möödunud aastal toimus Eestis üle 3700 teadaoleva tööõnnetuse

2011. aastal toimus Eestis üle 3700 teadaoleva tööõnnetuse. Kuna tööõnnetuste varjamine on massiline, siis tegelik arv võib küündida ligi 10 000 õnnetuseni, teatab Tööinspektsioon.

Möödunud aastal teatasid tööandjad Tööinspektsioonile 3741 toimunud tööõnnetusest, sedastab Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade. Võrreldes 2010. aastaga kasvas tööõnnetuste arv 526 juhtumi võrra ehk 16%. Noorim tööõnnetuses kannatanu oli vaid 15aastane.

Miks juhtub tööõnnetusi järjest rohkem? „Kas töötaja ei hooli iseendast? Ja kas ka tööandja ei hooli töötajast?” küsib Herko Sunts, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja. „Vahel tundub, et alanud on sotsiaalne kriis. Enesehävitamine. Inimesed lubavad endale sellist töökorraldust ja töövõtteid, et päeva lõpuks võib töötaja olla haiglas või veel vaiksemas kohas – surnuaias. Enesehävitamist on peale tööelu ka teistel elualadel: näiteks liikluses juhtub õnnetusi järjest rohkem.”  Euroopa Komisjoni andmetel kasvas Eestis mullu liiklussurmade arv 29% võrra.

Kergete tööõnnetuste kasvu üheks põhjuseks võib olla see, et tööandjad on hakanud neist rohkem teatama. Kui aga tõuseb ka raskete tööõnnetuste ja töösurmade arv, siis on see märk, et olukord halveneb.
Mullu toimus 2926 kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetust, 796 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja surmaga lõppes 19 tööõnnetust. Protsentuaalselt suurenes raskete tööõnnetuste arv 11% võrra ja kergete tööõnnetuste arv ligi 18%. Töösurmi oli 2 võrra rohkem kui 2010. aastal.

Mida teha, et tööõnnetusi ei juhtuks? Üheks suureks tööõnnetuste põhjuseks on puudulik juhendamine ja väljaõpe: suurem osa tööõnnetusi juhtub töötajatega, kes on olnud ametis vähem kui aasta. Ent tööandja ei saa kontrollida töötaja iga sammu. „Töötaja peab ka ise olema hoolikas ja läbi mõtlema, mida ta teeb. Kõige olulisem on hoolimine – hoolimine iseendast ja teistest,” kinnitas Herko Sunts.

Tööinspektorite sõnul on majanduslanguse üheks tagajärjeks, et ettevõtjad püüavad kokku hoida tööohutust tagavate abinõude pealt. Enim raskeid tööõnnetusi toimus mullu  veonduses, metallitööstuses ja ehituses. Sealhulgas metallitööstuses põhjustas sageli õnnetuse töötamine masinatel, millel puuduvad kaitsekatted või blokeeringud.

Tööõnnetuste varjamine on massiline. Tööinspektsioonil on andmeid ainult registreeritud tööõnnetuste kohta. Lisaks tuleb arvestada, et tööandjad varjavad massiliselt tööõnnetusi: Statistikaameti poolt kaalutud andmetel registreeritakse Eestis tööõnnetusi keskmiselt 2,6 korda vähem, kui neid tegelikult toimub. Tegelik tööõnnetuste arv võis seega mullu olla ligi 10 000 – ehk 26 tööõnnetust iga päev.

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGEMENT BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

22. aprill 2018

Maxima otsib BÜROOJUHTI

Maxima Eesti OÜ

24. aprill 2018

Teabevara