30. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Dehüdratsioon

Selgub, et isegi mõõdukas dehüdratsioon, mille tulemuseks on kehakaalu kolmeprotsendiline langus, võib meid vaimselt loiuks muuta ja keskendumisvõimet vähendada. Järgmine kord, kui tunned end uimaselt, proovi esmalt juua üks-kaks klaasi vett.

2. Mobiiltelefonid

Kui tegeled õhtul enne magamaminekut oma mobiiltelefoniga, siis Su ajutegevus hoogustub, mistõttu on hiljem raskem uinuda. Lisaks sellele võib ükskõik millise elektroonilise vidina kunstlik sinine valgus pärssida nn magamishormooni melatoniini hulka. USA riikliku uneuuringute sihtasutuse National Sleep Foundation poolt 2011. aastal korraldatud küsitlus näitas, et 20 protsenti 19-29-aastastest küsitletuist ärkavad vähemalt mõnel ööl nädalas telefonikõne, tekstisõnumi või e-kirja märguande peale. Lülita telefon varakult enne magamaminekut välja.

3. Ravimid

Paljude ravimite head mainet rikuvad energiat pärssivad kõrvalmõjud. Tarvitatuimad nende seast on teatud liiki antidepressandid ja beetablokaatorid, mida kasutatakse migreeni vätimiseks või kõrge vererõhu raviks. Juhul, kui alustad uut ravikuuri ning tunned end tavalisest unisemalt, pea võimaliku alternatiivi osas nõu oma arstiga. Alternatiivide puudumise korral võta ravimidoos sisse vahetult enne magamaminekut.

4. Ületreenimine

Üldiselt treenimine hävitab stressihormooni kortisooli, kuid pikaajalised „higistamissessioonid“, nagu näiteks korrapärane ühtlases tempos jooksmine kauem kui 30 minutit, võivad kortisooli tootmise hoopis käivitada. Intervalltreeningud, ehk lühiajalised intensiivsed tegevused, peavad olema tasakaalus jõutreeningutega, s.t vabade raskuste ja keharaskuse liigutamisega. Üksnes nii suudad hoida kortisooli taseme kontrolli all.

5. Madal rauasisaldus

Raud transpordib meie veres hapnikku ning eemaldab keharakkudest jääkained. Kui Sa saad päevas vähem kui 18 milligrammi rauda, siis on organismi normaalne toimimine häiritud ning Sa võid end kurnatuna tunda. Madala rauasisaldusega menüü võib põhjustada rauavaegusaneemiat. Kui tunned end loiult, palu perearstilt vereproovi, et näha, kas Su rauavarud vajaksid toidulisandite näol täiendust.

Autor: Urve Vilk, Kaaluabi. ee