Kehakeelt loetakse, aga tõlgendatakse sageli valesti

Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam.

Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega – teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil, kirjutab teenindaja.ee. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel.

Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene “mõelda” keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad:

silmside
kehahoiak
käeliigutused (þestid)
näoilme (miimika)
hääle valitsemine
riietus, soeng, ehted
distantsioonid

Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Kehakeele tõlgendamisel on kerge vigu teha ja mõned neist võivad su täielikult eksiteele viia.

Viga nr 1- kõige levinum viga on püüd lugeda kehakeelt isoleerituna ja teha liiga kiireid järeldusi. Ära püüa selgeks õppida eraldiseisvad signaale. Selle asemel vaatle kehakeelt stsenaariumidena, püüdes mõista selle avaldust teatud situatsioonist välja kasvanuna.

Viga nr 2 - teine levinud viga on oskamatus jälgida kehakeelt teatud aja jooksul. Üks asi on näiteks taibata, et inimese kehakeel väljendab viha, kuid sellest on vähe kasu, kui ei suudeta otsustada, kui tugev see viha on ja millises suunas inimese meeleolu areneb.

Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks.

Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust.

Osale arutelus

  • Sekretar .ee, Rivo Sarapik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara