22. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas korraldada ja pidada läbirääkimisi?

Läbirääkimiste puhul kehtivad kindlad tavad ja reeglid.

Nõuded ruumile

Läbirääkimiste ruum peab olema avar ja õhuküllane, temperatuuriga 18–20 kraadi. Ruum peaks olema loomuliku valgusega. Läbirääkimiste laud võib olla ristkülikukujuline, ovaalne või ümmargune. Igale läbirääkijale peaks olema lauaruumi 60–80 cm, kuid soovitatavalt isegi meeter. Eksperdid ja abid võib paigutada istuma teise ritta, kuid neil peab säilima delegatsiooni liikmetega suhtlemise võimalus. Lauale on asetatud kirjutusvahendid, läbirääkimistel vajalikud materjalid. Lauale sobib mineraalvesi, lauavesi ja mahl klaastaaras. Lauale ei sobi plastik- ega plekktaara. Klaasid peaksid olema sirged ja paksu põhjaga.

Kahepoolsetel läbirääkimistel asetuvad delegatsioonid teineteise vastu. Külalistele pakutakse istumisel mugavam koht (enamasti näoga akna suunas). Delegatsiooni selja taha ei tohiks jääda uks.

Istekohad olgu kooskõlas positsiooniga. Enamasti paigutatakse delegatsiooni või asutuse juhid laua keskele ja neile valitakse istumiseks võimaluse korral ka kõrgemate seljatugedega toolid. Sekretärid istuvad sageli laua otsas. Kui vajatakse tõlki, istub ta juhi kõrval. Mitmepoolsetel läbirääkimistel asetuvad delegatsioonid enamasti hobuserauakujuliselt tähestikulises järjekorras. Läbirääkimiste laua taha ei istuta silmatorkavalt riietatuna ega muudeta oma imagot.

Korralduslikud nõuded

Saabumisest on viisakas teatada 2–5 minutit enne läbirääkimiste algust. Kahepoolsetel läbirääkimistel juhatajat üldiselt ei valita.

Läbirääkimised avab enamasti vastuvõttev pool. Tutvustatakse delegatsioone ja läbirääkimiste eesmärki. Läbirääkimisi üldiselt ei protokollita. Osalevad pooled teevad lihtsalt märkmeid. Keerukatel ja tähtsatel läbirääkimistel siiski protokollitakse, protokoll sarnaneb koosoleku protokolliga. Läbirääkimiste tulemusena valmib enamasti kokkulepe, mille võib vormistada suuliselt, kirjalikult või notariaalselt. Kirjalikele lepingutele kirjutavad alla delegatsioonide juhid.

Sõlmitava lepingu vorm

·     Lepingu nimetus

·     Lepingu sõlmimise aeg ja koht

·     Lepingu preambul (kelle vahel on leping sõlmitud)

·     Lepingu terminite defi nitsioonid

·     Lepingu sisu

·     Lepingu muutmise ja täiendamise juhised

·     Lepingu jõustumine ja kehtivus

·     Lepingu lõpetamine

·     Lepingu õiguste ja kohustuste võõrandamine

·     Lepingu keel (mis keeltes on leping sõlmitud, kui tegu on eri keelte kõnelejatega).

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

 

Autor: Urve Vilk, Maaja Kallast, Erna Gross

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700