Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 29. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CDP: eesmärk ongi olla kõige parem tööandja

Töötaja- ja peresõbralikkuse konkursil esimest ja teist kohta jagav CPD OÜ lähtub oma tegevuses smart-work-kontseptsioonist. 

Küsimustele vastab CPD OÜ juhatuse liige Anari Hagel.

Millega teie firma tegeleb?

Aitame organisatsioonidel areneda ja keskenduda kõige olulisemale. Hindame ettevõtete plaane ja strateegiaid, nende elluviimise tõhusust, asjakohasust ja mõju. Aitame areneda ka alustavatel ettevõtetel, mitu meie töötajat on tuntud näod start-up’ide maastikul. Nad on toeks ettevõtluspoliitika edendamisel ning tegutsevad mentoritena.  

Lähtume töös smart-work-kontseptsioonist, milleks on paindlik töökorraldus ja tulemusjuhtimine, mida kasutame nii oma töökeskkonna korraldamisel kui pakume ka oma klientidele. Smart-work-kontseptsioon lähtub inimese väärtustamisest, see annab inimesele võimaluse valida, kus, mida ja millal ta tööalaselt teeb. Inimene saab ise seada eesmärgid ja valida meetodid.

Praegu on meil käsil eksperiment, mille käigus me kontoris suurt ei tööta. Plaanime seda teha kolm kuni viis kuud, üks kuu on juba läbi. Meil on küll väike kontorinurgake, kus inimesed võivad käia, kui kodus pole mugav tööd teha, aga kuigi palju aega me seal ei veeda.

Smart-work-kontseptsiooni väärtus on autonoomia. Ühelt poolt saab töötaja vabaduse valida, mida, kus ja millal ta teeb. Teisalt ootab juht temalt vastutust ning muidugi peab valitsema kahepoolne usaldus.

Paindlik tööaeg tähendab paljude jaoks õhtul või öösel töötamist. Kuidas te suudate selle oma klientide tööajaga ühitada?

Meie töö on projektipõhine, mis tähendab, et mõnikord on kiire aeg, teinekord rahulik. Projekti ei tehta kunagi üksi, alati on olemas meeskond. Kui on vaja pakkuda teenust teatud kellaajal, siis nii tehaksegi.

Aga paindlikkus seisneb selles, et kui on projektivaba periood, kui tuleb tegeleda müügi ja arendustegevustega, siis seda tehakse küll uskumatutel kellaaegadel: kes vastab juba hommikul vara enne jooksu mõnele meilile, kes on õhtul kell 11 kuuldel. Meie põhilises suhtluskanalis Skype’is ongi töötajate suurim kontsentratsioon näiteks õhtul kell 11.

Inimesed on sellise töökorraldusega rahul ja õnnelikud. Võib-olla on aeg-ajalt imelik saada tööväljundit hilisel kellaajal, aga niimoodi me töötame. Tänu sellele saab mõnel hommikul kodus pannkooke küpsetada, lastega olla ja muud vajalikud tegemised, mis jäävad sageli ajavahemikku kaheksast viieni, ära teha. Kliendidki on rahul.

Paindlik töö tähendab muidugi vastutust. Üks-kaks korda aastas korraldatakse arenguvestlusi, kus räägitakse motivatsioonist ja rahulolust ning seatakse tööeesmärgid. Vestlusi peetakse tegelikult tihedaminigi – pole üldse erandlik, et kohvinurgas räägitakse näiteks motivatsioonist.

Arenguvõimalused on väikses organisatsioonis, kus puudub klassikaline hierarhiline süsteem, oluline teema, sest tekib küsimus, kuhu edasi arendada. Vestluste käigus leiame inimestele sobivad tööülesanded ja motiveerivad eesmärgid, oluline on ka nende enda panus. Tulemusi ei kontrollita, töötajaid julgustatakse ise tagasisidet koguma nii juhilt, kaastöötajatelt kui ka klientidelt.

Ühiskondlikult laiemalt tähendab kontseptsioon seda, et ei raisata ressursse. Paljud asjad saab ära teha kodus või kohvikus või kas või lasteaias, mis hoiab kokku ressursside kasutamist kuni liikluskoormuseni välja. Aga teisalt on need inimesed õnnelikumad, sest nad teevad tööd seal, kus neile sobilik on, ja valivad ise töömeetodid, mis lähevad kokku nende põhimõtetega. Töötajale ei suruta peale alandavaid reegleid, mis tema põhimõtetega kokku ei lähe, eesmärk on inimest väärtustada.

Meil see toimib ja tahaks, et seda põhimõtet järgiks aina rohkem organisatsioone nii Eestis kui ka välismaal. Euroopas on smart-work-kultuur juba üsna arenenud, aga Eestis ollakse alles lapsekingades.

Millest töötajasõbralikkus alguse saab?

Me ei kuluta ülemäära suuri summasid, et sellist töökorraldust üleval pidada. Vastupidi, meil on põhimõte mitte raisata liigseid ressursse.

Kõik algab juhist, kes ei saa küll meeskonda süstida püsiväärtusi, mis igal inimesel peaksid niikuinii olema, aga ta saab võimaldada nende väärtuste levimise organisatsioonis.

Praegu pole paindlik töökorraldus Eestis veel piisavalt levinud, sest ei juhid ega töötajad teadvusta, mis on selle tulemus, kui anda inimestele töökeskkonnas vabadust: väheneb stress ja kasvab tööga rahulolu, töötajad võtavad suuremat vastutust ja on tulemuslikumad, juhid on rahul ning töökorraldus sujub, pole vaja täita ebavajalikke kontrolli- ja aruandlusfunktsioone.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700