Muusika pidupäevad

Tänavu seitsmendat korda toimuv Nargenfestival algab traditsiooniliselt Kreegi päevadega Haapsalus ja lõpeb Pärdi päevadega Tallinnas. Festivali fookuses on Heino Elleri 125. sünniaastapäeva tähistamine.

Festival saab Haapsalu kultuurikeskuses toimuvatel Kreegi päevadel alguse folk- ja puhkpillimuusikaga. Nimelt kutsub folkansambel ­Strand...Rand täna publikut Eesti-Rootsi saartelt ja aladelt pärit rahvakoraalide, -laulude ja pillilugude maailma. Ülehomme esineb aga kaitseväe orkester Peeter Saani ja Tõnu Kaljuste juhatusel kavaga “Vennad Kreegid ja pasunad”.
“Cyrillus Kreegi vend Vladimir oli kaitseväe orkestri üks esimesi juhte ja ka helilooja. Ettekandele tulevad Cyrillus Kreegi vähe tuntud süidid puhkpilliorkestrile. Kontserdi lõpunumber on aga Cyrillus Kreegi “Kaanoni” esiettekanne Peeter Saani seades koorile ja puhkpilliorkestrile Haapsalu kooride osalusel,” selgitas 3. juuni kontserdil kõlama hakkavat festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste.

Rahvast oodatakse juulis referendumile. Juulikuus kutsub Nargenfestival Naissaarele Omari küüni vaatama suvelavastust “Naissaare wabariigi referendum”. Tegu on etendusega, mille aines pärineb 1917. aastal Naissaarel tõesti toimunud sündmustest. “Ajaloost on laenatud ka tegelaste nimed, ametid ja vabariigi loomise fakt ise,” märkis tüki autor Urmas Lennuk.
Näidendi moto on Karl Marxi mõttetera, et kõik maailma ajaloolised sündmused ja isikud esinevad kaks korda – esimest korda tragöödia, teist korda farsi vormis. Nii ongi etenduses kurbmängu ja nalja, sõnas lavastaja Hendrik Toompere.
“See on tänapäevane lugu tänapäevases teatrikeeles. Ehitame vabariigi masina helidest, sest riik eksisteerib alati inimeste peades. Meie teatriprojekti teema on illusioonid ja reaalsus. Referendum seisneb selles, et kõik need, kes tulevad lavastust vaatama, saavad referendumil oma hääle anda ja ühtlasi osaleda auhinna loosimises,” avas Toompere lavastuse tagamaid.
Peaosas on lavastaja ise, teistes osades noored näitlejad Marta Laan, Elina Pähklimägi, Hendrik Toompere jr ja Mikk Jürjens.

Sümfooniate sari jätkub Elleri loominguga. ­Augusti lõpus ja septembri alguses võtavad Nargenfestivali kavas koha üle Heino Elleri 125. sünniaastapäevale pühendatud sündmused: kammermuusikaõhtud, dokumentaalfilmi esilinastus, sümfooniakontsert ja teatrietendus. Taasesitamisele tuleb Indrek Hirve näidend “Pauluse kiriku kellad”.
Erakordne on Elleri päevade raames see, et ettekandele tulevad kõik helilooja keelpillikvartetid. Samuti mängitakse kõiki kolme sümfooniat. Viimased on paraku eestlaste rahvuslikkuse sümboliteks kujunenud sümfoonilise poeemi “Koit” ja pala “Kodumaine viis” varju jäänud.
“Eelmisel aastal, kui juhatasin Pärdi nelja sümfooniat, tekkis idee jätkata Eesti sümfooniate täisettekandeid, et kujuneks pilt siin sündinud sümfooniatest. Arvan, et selles reas hakkame järjest minema,” lubas Tõnu Kaljuste.

“Passio” paneb festivalile septembris punkti. Muidugi ei puudu kavast tavapärased Pärdi päevad (7.–11. september), mille peateos on tänavu kontsert-tantsuetendus “Passio” Noblessneri valukojas.
Rahvusvaheliselt tuntud Soome tantsuteater ERI on selle lavastuse jaoks inspiratsiooni ammutanud viimse õhtusöömaaja temaatikast, illustreerimaks Kristuse kannatuslugu. Arvo Pärdi vaimulikud heliteosed “Mein Weg”, “Da Pacem Domine”, “In Principio”, “Festina Lente”, “Cantus” ja “Passio”, Tiina Lindforsi koreograafia ning Esa Kyllöneni valguskunst loovad sellest unikaalse etenduse.

Nargenfestival
01.06–11. 09 erinevais
Eesti paigus
www.nargenfestival.ee

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kersti Inno

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGEMENT BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

22. aprill 2018

Maxima otsib BÜROOJUHTI

Maxima Eesti OÜ

24. aprill 2018

Teabevara