Kes vastutab laimavate kommentaaride puhul?

Igasuguse meediavormi, alustades veebifoorumitest ja lõpetades trükiajakirjanduse väljaandega, eneseväljendusvabaduse negatiivseks küljeks on muu hulgas konflikt isikuõigustena au ja hea nime või isiku eraelu puutumatuse rikkumisega.

Tulenevalt tekib rida küsimusi – milles seisneb isikuõiguste rikkumine, kes on rikkumiste eest vastutav ja kuidas teda tuvastada ning missuguseid nõudeid on kannatanul õigus seadusest tulenevalt rikkuja vastu esitada?

Nagu ükski põhiõigus, nii ole ka väljendusvabadus piiramatu. Seda enam, et väljendusvabadusega kaasnevad nii õigused kui kohustused. Isiku au ja hea nime ning eraelu puutumatuse põhiseaduslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus ning nende rikkumist reguleerib võlaõigusseadus. Neist lähtudes mõistetakse isikuõiguste rikkumise all ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete, sh eksitavate andmete avaldamist.

1)     Ebaõigete andmete alla mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, mille tõesus või väärtus ei olene sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel, mistõttu on nende tõeväärtus kontrollitav ja tõendatav.

2)     Seevastu ebakohane väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu ja vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega ja seetõttu ei ole võimalik selle sisu tõesust või väärsust tõendada.

Eeltoodu ilmestamiseks sobib näitena esile tuua Vilja Savisaar-Toomasti nõude ajakirjaniku Enno Tammeri vastu, kuivõrd viimane nimetas teda „rongaemaks“ ja „abielulõhkujaks“ ning kohtu hinnangul ei olnud mitte üksnes vulgaarsete või ebatsensuursete sõnade kasutamine käsitatav isikuõiguste rikkumisena, vaid ka sisult negatiivsete ja halvustavate piltlike väljendite kasutamine. Lisaks Vjatšeslav Leedo hagi Delfi vastu, kuna internetiportaalis www.delfi.ee avaldati tema suhtes vulgaarseid, inimväärikust alandavaid ja mõnitava sisuga kommentaare.

Isikuõiguste rikkumise osas on oluline ka see, et isiklike õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate või avalikkuse huve. Näiteks avaliku elu tegelase poolt toimepandud seaduserikkumisest või amoraalsest käitumisest üldsuse teavitamise korral tuleb kaaluda, kas avalik huvi kaalub üles avaliku elu tegelase isikliku õiguse heale mainele.

Kui teod, millega on võimalik meedia, sh internetiportaalide vahendusel isikuõigusi rikkuda, on selged, siis kõige enam on tekitanud praktikas probleeme vastutava isiku tuvastamine. Eelkõige on see olnud probleemiks isikuõiguste rikkumisel internetiportaalide kommentaariumite vahendusel, kuna sellisel juhul puudub erinevalt trükiväljaannetest enne teabe avalikkusele kättesaamist selle toimetamine. Esimeseks seda laadi küsimust lahkavaks lahendiks – kas vastutavaks on nn netikommentaator või internetiportaal või mõlemad – oligi Riigikohtu poolt lahendatav Leedo hagi Delfi vastu. Otsuses leiti, et kuigi internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, peab internetiportaalipidaja kui ettevõtja sekkuma kommentaari postitaja sõnavabadusse seadusest tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ning neile kahju tekitamisest hoidumise kohustusena. Seega on isikuõiguste rikkumise korral vastutavateks isikuteks nii kommentaari kirjutaja kui ka vastav internetiportaal ning internetiportaal on vastutavaks alati ka siis, kui nad avaldavad kellegi teise hinnangu.

Kuigi alati on vastutavaks ka meediaettevõte, soovivad paljud siiski teada, kes on see konkreetne isik, kes veebifoorumis tema isikuõigusi rikkus. Mida aga teha, kui ei tea, kes on see isik? Selleks tuleb isikul esitada maakohtule avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks, mis sisaldab põhjendust asjaolude tuvastamise vajalikkuse kohta. Samas ei tasu sellekohase avalduse esitamisega venitada, sest näiteks elektroonilise side seaduse järgi on teenuse osutaja kohustatud säilitama interneti-ühenduse, elektronposti ja interneti-telefoni teenusega seonduvaid andmeid vaid ühe aasta. Seega veebifoorumis anonüümsena esinenud isik ei ole tegelikult anonüümne, kuna tema identiteet on tuvastatav.

Kui kellegi isikuõigusi on väljendusvabadusega rikutud, võib ta esitada vastavalt rikkumise liigile kolme liiki hagisid:

1)     andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamise hagi (kohaldatav vaid au ja hea nime kohtulikul kaitsmisel, v.a. väärtushinnangu korral)

2)     kahju hüvitamise hagi

3)     kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellega ähvardamisest hoidumise nõue (v.a. kui rikkumine on õigustatud).

Siinkohal on oluline meeles pidada, et kuna vastutajaks on nii kirjutaja kui ka vastav internetiportaal, vastutavad nad solidaarselt ja seetõttu võib nõude esitada nende vastu nii ühiselt kui ka igaühe vastu eraldi.

Juriidiliste isikutega seonduvalt võib olulisena välja tuua selle, et kuigi ka nende head nime on võimalik teotada, puudub neil õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, sest juriidilisel isikul ei saa õiguslikus mõttes mittevaralist kahju tekkida.

Kokkuvõtvalt, enne internetiportaali kommentaariumis hinnangu andmist tasub isikul kontrollida ega tema sõnakasutus ole vastavas kultuurikeskkonnas solvava tähendusega, sest selle avaldamisega võib ta rikkuda kellegi isikuõigusi. Isikuõiguste rikkumisele võib järgneda sanktsioon, kusjuures internetiportaal ei tunne tundmatuid kommenteerijaid. Seega austame teisi ja ootame teistelt samaväärset käitumist enda vastu ehk ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kädi Sacik-Korn, Carri Ginter

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara