Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 15. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prohmakas, mitte Prometheus

“Prometheuse” puhul ei tähista ulme mitte žanri, vaid seda, kui naiivne ja ebausutav see film on.

Selliste filmiajalukku kirjutatud teoste nagu “Alien” ja “Blade Runner” lavastaja Ridley Scotti taktikepi all valminud värskeim teos “Prometheus” valmistab pettumuse. Ebausutav ja naiivne lugu tekitab tõrke, mis ei lase sügavamale eriti süüvida. Lugu hakkab viltu vedama juba algusest.

80 aastat tänasest sõidab kamp teadlasi kaugele planeedile, et kohtuda meie “loojatega”. Kutse küllatulekuks miljonite kilomeetrite taha leiavad noored doktorid vanu koopamaale ja joonistusi analüüsides. Tõestust selle kutse kohta polegi seejuures vaja, piisab sellest, et teadlased usuvad.

Uuele ja pildi järgi inimesele vaenulikule ning tundmatule planeedile jõudnuna kisuvad nad, kõige ratsionaalsemad inimesed üldse, peast kiivrid (sest koopas pole lämmastikutase eluohtlik), tassivad oma laeva tundmatu elaja pea (uurimiseks), jätavad tundmatusse koopasse maha kaks meeskonnaliiget (kuna torm ei lase neid päästma minna), avavad ukse tundmatusse viirusesse nakatunud meeskonnaliikme tuppa laskmiseks ja nii edasi ja nii edasi.

Järjekordne nõrk 3D-katsetus. Ühelt poolt arusaadav, et uudishimu ning kaheaastane unes viibimine võivad isu avastamise järele tekitada. Teisalt paneb selline eluohtlik sahmimine imestama, et ükski kõrge IQga tiimiliikmeist vastu ei vaidle. Mõni ime siis, et väidetavad loojad nii juhme järglasi hukkama tahavad tõtata.

Näpistasin end seansil ja ütlesin endale, et rahune, see pole dokumentaalfilm, vaid ulme, kuid lapsikused häirisid nii palju, et ei lasknudki filmi lõpuks eriti millelgi heal silma paista või meelde jääda.

Et pinnas on kasina looga ärrituseks hästi ette valmistatud, jäingi seansi lõpuni pelgalt uudishimust – kas läheb paremaks või mitte. Ei läinud.

Teine nüanss on filmi kolmemõõtmelisus. 3D-plahvatusest on ainsana kasu lõiganud ja selle võimalused ära kasutanud vaid lõhkepaketi õhanud James Cameron oma “Avatariga”. Teistele on see pigem olnud viis kinokülastaja rahakotist lisaeurode väljameelitamiseks, elamusele juurde andmata. Sama teeb

“Prometheus”.

Filmile on järg “Alieni” näol juba olemas (1979. aastast), kuid selle lõpp ähvardab ka uuele midagi otsa kruvida.

“Prometheus”

3/10

Režissöör: Ridley Scott

Kinodes 8. juunist

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700