Kuidas ajaraiskajad aitavad tootlikkust tõsta?

Mõistlikus mahus on ajaraiskajad produktiivsuse parandamisel kasulikud.

Paljud uuringud näitavad, et immuunsüsteemi turgutamiseks on vajalik teatav kokkupuude bakteritega. Näiteks ülisteriilses keskkonnas kasvanud lastel on hiljem rohkem allergiaid. Samas ei tohi ka üle pingutada – kui väike päikesekiirgus aitab kaasa D-vitamiini tootmisele, siis liigne pruunistamine toob probleemid tervisega.

Väga sarnane on olukord ajajuhtimisega. Kui võtta varem ülirahulikus, rutiinse päevakava ja muutumatute kohustustega tegelenud inimene ja tuua „keskmisse“ kontorikeskkonda, siis tõenäoliselt ei saa ta oma aja korraldamisega hakkama. Tal puudub piisav „immuunsus“ ajaraiskajate suhtes. Samuti ei ole suuremat asja juba töösse ja stressi uppunud rabelejast. Parim lahendus tundub olevat mõistlikus koguses „baktereid“ ja „kiiritust“ ehk siis mingis mahus on ajaraiskajatest produktiivsuse kasvul hoopis kasu!

Toronto Scarborough Ülikooli professor John P. Trougakos on uurinud inimese tootlikkust ja toob näite, et ühele tegevusele kontsentreerumine on nagu pika perioodi jooksul ainult ühe muskli kasutamine. Ehk siis see üks muskel väsib kiiresti, teisi ei kasutata ja üldine jõudlus jääb kiiresti madalaks. Meie vaim vajab samuti pause ja muutusi selleks, et hetke pärast uuesti täie võimsusega tööle hakata. Ma olen ka oma varasemates artiklites rõhunud vajadusele teha töös mini-pause, kuid milleks peatuda ainult sellel? Mõistlikus mahus traditsioonilisi ajaraiskajaid kasutades saavutame veelgi suurema efekti.

Traditsiooniliselt vaadatakse halvustavalt nende kolleegide peale, kes kontoris palju ringi liiguvad. Kuid mitmete uuringute (näiteks professor Alexander  Pentland, MIT) alusel on sellised kolleegidega rohkem suhtlevad ja mobiilsed töötajad hoopis vähem stressis, suudavad oma töö kiiremini ja paremini ära teha. Florita State Ülikooli professor Groppel arvab, et põhjus võib olla lihtsalt liikumises – iga 30 minuti järel füüsiline tegevus aktiveerib vereringet ja aitab kaasa värske hapniku jõudmisele ajju, mis omakorda suurendab energiat ja tähelepanu.

Kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis võib täheldada „töölaualõunatajate“ kasvu – need on inimesed, kes enda arvates hoiavad lõuna arvelt aega kokku ja söövad paralleelselt tööga. Esmapilgul efektiivne tegevus mõjub aga mitmekordselt halvasti. Esiteks ei ole töö kõrvalt kugistatud toitumine üldse mitte tervislik, teiseks jääb seetõttu saamata vaheldus. Jah, hoiame kokku 20 minutit, kuid kaotame selle hiljem ebaefektiivsuse, langenud töötempo, suurenenud vigade ja vähenenud loovusega topelt tagasi. Isegi kui lõunasöök on kaasas, tekita endale harjumus süüa pigem kööginurgas ja leida igal juhul aega 5-10minutiliseks jalutuskäiguks ka kõige pingelisemal (või just eriti pingelisemal) ajal.

Lobisemine ei saa ju ometi olla produktiivne tegevus? Kuid nagu paljude ravimitega, mis suures koguses on mürgised, võib väike kontsentratsioon teha tervisega imesid. Võta aega kolleegidega lobisemiseks – seda muidugi juhul kui neile ajaliselt sobib. Ühine vestlus tekitab jällegi vajaliku vahelduse, kuid veelgi olulisemalt aitab leida uusi ideid. Loovusgurud soovitavad ideede otsimisel astuda samm tagasi, tegeleda hoopis muude, probleemiväliste asjadega ja siis uuesti tagasi oma küsimusega tegelema. Sageli toob esmapilgul seosetu loba lahendusi kiiremini kui üksinduses pingeline aju ragistamine.

Facebook, Twitter, Youtube ja teised sarnased tooted on tööandjate ajaröövlite nimekirja TOP 10s. Esmapilgul oleks kõige lihtsam lahendus kõik ära keelata ja hulgaliselt lisaega nagu maast leitud?! Kuid tegelikult ei ole sellised keelamised kunagi efektiivsed. Kui suurelt arvutiekraanilt Facebooki uudiseid enam mugavalt lugeda ei saa, siis tehakse seda vähem mugavalt oma nutitelefoni ekraanilt salaja ja kulutatakse veelgi rohkem aega. Pigem aktsepteerigem seda, et uudised laekuvad meieni täna lisaks tavameediale ka sotsiaalmeediast ja paljud meist lihtsalt tahavad maailma muudatustega kursis olla.

Seetõttu võib tekitada endale sotsiaalmeedia rutiini – käin näiteks igal täistunnil korra Facebooki või Twitteri uudiseid lugemas, teen seda kuni 5 minutit ja siis töötan edasi. Ühelt poolt saavad uudised loetud ja ma ei „muretse“ et ma millestki ilma jään. Teiselt poolt on tegemist olulise teema muutusega, mis aitab tõsta eelneva rutiinseks muutunud tööülesande fookust ja lahendada see peale väikest pausi hoopis produktiivsemalt.

Osale arutelus

  • Ardo Reinsalu, Rivo Sarapik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara