29. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Varblane ehk teise nimega Metaxa Päikeselounge on Club Privé väliterrass. Mina, narr, läksin sinna aga salatit ja praadi sööma ning kutsusin isegi oma Ameerikast koju käima tulnud sõbra kaasa. Pealtnäha ju hubane koht – mugav mööbel, pehmed padjad, parajalt varju, hõrgutav grillilõhn. Grill ja sushi on kaks liini, mida Varblane ajab. Valisime grilli, sest nagu öeldud, tuli sellelt hõrgutavat lõhna. Hea valik, võin tagantjärgi kinnitada – Varblase grillmeister oma tööd tunneb, nii sea- kui kanafilee oli oskuslikult tehtud, parajalt mahlakad, sobivas küpsusastmes, aga kõik muu, mis liha ümber käis, oli hämmastav.

Valisin menüüs pakutud neljast-viiest salatist välja mozzarella-tomati-basiilikusalati ja pea- ehk grilliroogadest vürtsikas marinaadis seafilee. Üllatus  number üks– need toodi lauale ühel taldrikul ja üllatus number kaks – basiilik, mida mina ja vist ka paljud teised peavad maitsetaimeks, on Varblases salatimaterjaliks. Nii et mozzarella-tomatisalati asemel oli tegemist basiilikusalatiga, millel lisandiks mõned kirsstomatid ja mozzarellapallid. 

Niisiis koosnes minu lõunasöök äädikakastmega maitsestatud basiilikust, mõnest tomatist, natukesest mozzarellast, teravvürtsika maitsestusega sealihast, viilust mustast leivast ja kahest kastmest, mis kausikestega taldrikuservale paigutatud. Ühes hapukoore-tillikaste ja teises taipärane magus tšillikaste.

„Sööki ja jooki leidub Varblasel igale maitsele,“ lubab kodulehekülg. Aga miks peaks need maitsed kõik ühele taldrikule kokku panema? Justkui luik, haug ja vähk vedasid salat, soust ja liha igaüks ise suunas. Basiilikusalat oli minu jaoks liiga julge uuendus, see jäi söömata. Proovisin tulise maitsestusega sealiha hapukoorega – ei sobi. Proovisin vürtsikat sealiha magusa tšillikastmega – jälle ei sobi. Proovisin vürtsikat liha basiilikulehega täiendada – ikka ei sobi. Ainult mustal leival oli hea klapp nii koorekastme kui sealihaga ja tomatit-mozzarellat andis ka salatist välja noppida.

Tükk leiba, koore- ja tšillikaste on Varblase universaal, need täiendasid ka lauakaaslase kanafileed. Lisandite osa täitis üksik salatileht. Kokkuvõttes läks tal aga paremini, kana klappis tšillikastmega kenasti, musta leiba ampsab eestlane iga asja kõrvale ja isegi natuke romantiline oli südalinna terrassil jaanipäevamaitseid taasmeenutada.  Kõrvale jõime linna kalleimat vett – üks klaasitäis kaks eurot.

Õnneks on südalinnas piisavalt kohti, kust lohutust otsida. Nii lõpetasimegi Varblase lõuna hoopis ühes teises kohvikus brüleekreemikoogi ja oivaliselt lõhnava cappuccinoga. Aga see on juba uus jutt.

Varblase terrass

Toit: 3

Teenindus: 5

Interjöör: 7

Aadress: Harju 6, Tallinn

Telefon: 56 256 444

Avatud: 10-03

Pearoogade hinnavahemik: 3.50-10 eurot

Autor: Signe Sillasoo, Heidi Vihma