3. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kollektsionäärid on varemgi oma kunstikogusid näidanud nii Tallinnas kui ka Tartus, kuid EKKMi näituse erilisus seisneb katses luua üldistav portree eesti kaasaegse kunsti kogujast.

Viis meest ja nende kunst. Viis meest näitab, mis neile eesti kaasaegses kunstis meeldib. Nendeks meesteks on Kaupo Karelson, Robert Kimmel, Laur Kivistik, Armin Kõomägi, Rain Tamm. Ja neile meeldib ilmselgelt eesti maalikunst. Vanust on neil keskmiselt 30–40 aastat, mis on ilmselt parim aeg kunsti kogumise alustamiseks: maitse on paika loksunud ja rahaline võimekus kindel.

Iga kunstikogu on oma koguja nägu. Kollektsioneerimine on enamasti küllaltki emotsionaalne tegevus ning oma kollektsiooni näitamist avalikkuse ees võiks pidada samaväärseks oma kõige privaatsemate mõtete avaldamisega. Võib-olla seetõttu on näitusel “esinevaid” kollektsionääre kaitstud sidumata konkreetseid nimesid ühegi tööga.

Mida nad eelistavad? Eelistatud on nii mees- kui ka naiskunstnikud, kuid kui kunstniku soo järgi ei saa kogujaid klassifitseerida, siis maalide temaatika järgi on see lausa liiga lihtne.

Pole keeruline arvata, mida 30. ja 40. aastates mehed vaadata ja kunsti näol omada tahavad.  EKKMi teisel korrusel on pühendatud sellele terve tuba – popilikult afišeeritud erootika, millel on muidugi kunstiline kiiks juures.

Erootika osa esindavad Maarit Murka, Merike Estna varased tööd, Agur Kruusing jt.

Positiivne profiil. Eesti meessoost kunstikoguja pole ilmselt arg, sest kogutakse ka psühholoogiliselt laetumaid ja raskekujulisemaid töid, mistõttu on hea näha Jaan Toomiku, Rauno Thomas Mossi ja noore andeka maalija Marta Stratskase töid.

Kui  kõige selle põhjal võtta kokku eesti kunstikollektsionääri profiil, siis tulemus on igati positiivne: tegemist on teadlike ostudega ja hea vaistuga headest kunstnikest, kuigi nende vahele satub aeg-ajalt ka kunstituru seisukohalt ehk mitte väga õnnestunud oste. Kuid neid on vähe.

Kunstnikest domineerivad näitusel kahtlemata Maarit Murka, Alice Kask, Marko Mäetamm ja Kaido Ole ning vanemast generatsioonist Peeter Allik. Üks Ole töödest on ostetud isegi tema kevadisel isiknäituselt Kumus. Fotograafia osas paistavad lemmikuks olevad Peeter Laurits ja DeStudio. Ka Tõnis Saadoja mõlemad eksponeeritud sarjad on väga hästi tuntud ja olulistel näitustel eksponeeritud olnud.

Video ja skulptuur puuduvad kaasaegse kunsti kogudest endiselt, kuigi näitusel on ilmselt mitmekesisuse huvides ühtteist näidatud.

Näitus on avatud kuni 26. augustini.

“Ihade kollektsioon. Privatiseeritud kunst”

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Põhja puiestee 35, Tallinn

Avatud kuni 26. augustini

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk