3. august 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lahkumiste ja kohtumiste kohvik

Mis sest, et Tallinnast enam isegi Berliini otselende ei ole, see eest avati lennujaamas hiljuti uus kohvik, kus enne või pärast (ümberistumistega) lende kõhutäidet ja muudki kosutust saab.

Viimastel aastatel levima hakanud modern-rahvuslik sisekujundusstiil sobib esinduslennuväljale paremini kui kuhugi mujale. Üldmulje on puhas, kerge, hele. Lennukas, võiks isegi öelda. Lennukas ja ülimalt kaasaegne, samas soe, kodune. Isegi rahvusvaheline mees Lennart Meri, kelle nime lennuväli kannab, oleks rahule jäänud.

„Welcome“ kohvik asub pagasisaali kõrval, klaassein laseb saabujatel silma peal hoida. Minust suuremate reisikogemustega kaaslane üritas meelde tuletada, millisel lennuväljal veel vastutulejatele-vastuvõtjatele nii mõnus ootamisvõimalus loodud on ja pidi tunnistama, et ega ei tule meelde küll.

Veetsime lennujaamakohvikus paar mõnusat tundi – kaugel elava sõbra lühikese Eesti-visiidi ajal ei jäänud meil kohtumiseks aega, nii saime üle mitme aasta kokku alles paar tundi enne ärasõitu ja uus kohvik pakkus meie elutähtsa lobisemise jaoks ootamatult hubase nurgakese. .

Sattusime kohvikusse õnnetul ajal, kümme minutit enne kahtteist. Hommikusöögiks liiga hilja – see on 7-11, lõunaöögiks aga liiga vara – see algab kaheteistkümnest.  Kiiret meil ei olnud, oleksime see kümme minutit oodanud küll, aga ühtegi sellekohast silti, teadet ega lubadust väljas ei olnud. Hommikusöögisilt oli veel alles, aga, nagu öeldud, oli selle aeg möödas, salatilauda alles komplekteeriti ja valikult õieti polnudki – ainult pitsad.  Juba enne, kui kokapoiss meie pitsad valmis sai, ilmus letile aga isuäratav kalaroog – fooliumis kala köögivilja-pakikene ja päevasupp.

Pitsat sõin, aga ei kiida. Esiteks selle pärast, et pole mingi pitsaspetsialist, teiseks selle pärast, et pole seda juustusaia armastama õppinud. Sõin, sest kõht oli tühi ja muud ei olnud. Salatilaud mõne aja pärast siiski avati, seisime veel korra järjekorras, et salati eest maksta. Nii sain saia kõrvale ka köögivilja ja mõningane tasakaalustatus ning tervislikkus sai loodud. Parim osa pitsast oli siiski selle küpsetamine – lõõmav tuli, tainapalle veeretav kokapoiss, ootus, lõhnad.

Aga nüüd siis selle juurde, mis meeldis: fooliumis kalakompsuke oli värske lähenemine igisoojale buffelauale. Pole lihtne ülesanne sooja toitu letil söömisvalmis hoida, ilma et see maitset ja välimust kaotaks. Lihtsaim viis on teatavasti kõik juustuga üle küpsetada, rasvane juustutekk on parim kaitse. Fooliuminippi kasutatakse harva, kiitus kokale leidliku lähenemise eest.  Üldse on pakutav loogiliselt ja leidlikult läbi mõeldud, teeninduse mõningase kohamakuse võib panna lühikese praktika arvele – „Welcome“ alustas alles juunis, nii et tegutsemisaega on olnud napilt kaks kuud.

Ja veel: cappucino oli maitsev, ilusas tassis ja kena vahumustriga, mustikatega beseekook hõrgult õhuline, ka õlleklaas oli keskmisest tublisti kaunim. Järgmisel nädalal, kui Müncheni kaudu Berliini lendama hakkan, varun kindlasti aega, et enne reisi end koduses lennujaamakohvikus korralikult turgutada. 

 25 punkti

Toit: 8

Teenindus: 7

Interjöör: 10

Aadress: Tartu mnt 101, Tallinn

Avatud: 7.30-22.30

Pearoogade hinnavahemik:  4-5.90 eurot

 

 

 

 

Autor: Signe Sillasoo, Heidi Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700