Mõtlemine on kaasaegne luksuskaup

Kui üks mu tuttav hakkas käima iganädalaselt autoga Tallinnast Riiga tööl, siis ma tundsin talle alguses kaasa, et küll on kahju asjatult autos veedetud ajast. Siis aga vastas ta mulle midagi ootamatut: „Tänu 3-tunnisele autosõidule on mul nüüd aega mõelda. Sellist aega ei saa ma endale kontoris küll lubada.“ Tõepoolest – nii nagu väljalülitatud mobiiltelefon on muutunud luksuseks (tähendab seda saavad endale lubada vähesed), on ka mõtlemine luksuskaup.

Kui analüüsida keskmise kontoritöötaja kalendrit, siis leiame sealt koosolekuid, telefonikõnesid, suhtlemist, reisimist, sisulise töö tegemist, aga mitte mõtlemist!? Ning kuna meie kalendrid täituvad imeväel pea iseenesest erinevate kiirete ja oluliste tegeuvustega, siis ei maksta meile ammu enam parimate ideede, vaid pigem kiirete lahenduste eest.

Kuidas siis leida aega sellise vähekiire, ent kahtlemata olulise tegevuse jaoks? Tekita endale igapäevaselt kalendrisse eraldi mõtlemise aeg. Olgu see alguses 10 minutit (et liiga kiire mõtlemisele üleminek ei tekitaks šokki J), siis 20, seejärel 30 minutit päevas. Võid olla kindel, et kui konkreetset aega kirja ei pane, siis iseenesest seda ka ei teki. Eriti keeruline on olukord avatud kalendriga organisatsioonides, kus teised võivad sinu aja 100% koosolekuid täis riputada. Midagi ei juhtu kui jääb pool tundi koosolekul käimata, kui aga ei leia päevas poolt tundi mõtlemiseks, on küsitav kogu su ajupotentsiaali mõistlik kasutamine.

Mulle meeldis Tony Buzan-i, graafilise mõtete kaardistamise tarkvara MindMap-i leiutaja poolt läbiviidud küsitlus. Ta küsis nimelt inimestelt, et kus nad asusid füüsiliselt siis, kui neile tuli mõni paradigmasid muutev mõte. Vastused olid vanusest, rassist, haridusest ja soost sõltumatult väga sarnased. Head mõtted tulevad dušši all, vannis, tualetis, raseerides, jalutades, voodis, veekogu vaadates, klassikalist muusikat kuulates, joostes, sõites. Naljakas, et enamus neist kohtadest on võimalikult kaugel igapäevasest kontoriruumist – ehk võiks ka vastupidiselt väita, et kontorirutiin pigem ei soodusta heade mõtete tekkimist?! Sestap tasub lõhkuda tööpäeva rutiini, tõusta laua tagant püsti ja tegeleda mõne vähe ajutegevust nõudva tegevusega, mis võib omakorda stimuleerida meie halli ajuollust kõrgema taktsagedusega tööle.

Richard Branson on ajajuhtimissoovitusena öelnud, et „oluline on teha asju hooti“ ehk siis täie pühendumusega ühte tegevust (olgu see email, telefon, ajurünnak, trenn vmt), siis teema vahetus ja jälle midagi uut. Keegi ei suuda olla 8 tundi järjest loov või efektiivne või tähelepanelik. Huvitav on analüüsida edukate inimeste kalendreid. Nende aja kasutus võib olla erinev, aga tundub, et kõikidel neil on päevas mingi esmapilgul ebaefektiivne rutiinne tegevus. Paljud õpivad mingit muusikainstrumenti mängima – jooksmine ja jooga on tavaline. Ja me räägime ülimalt hõivatud inimestest! Ma ise arvan, et sellise rutiinse esmapilgul vähem tähtsa tegevuse päevaplaani surumine ei ole mitte vajadusest midagi ära teha, vaid soovist mitte hulluks minna J. Millelegi muule kontsentreerumine puhastab mõtteid, vähendab stressi ja lõdvestab ajumuskilt, et olla jälle valmis uuteks pingutusteks. Spordialadest sobivad siinkohal enim jooksmine, rattasõit, sõudmine. Aeroobika või jõusaal on kehvemad, kuna nõuavad omapoolset vaimset pingutust.

Veel on oluline kasutada lõunatundi lõunatamiseks – see on ühtlasi ka hea mõtlemise koht. Erinevate uuringute hinnangul jätavad 50-80% inimesi lõuna vahele, kuna „aega pole“ ja kasutavad seda pigem rohkema töö tegemiseks. Nii tekib stress ja väheneb tegelik produktiivsus. Ära kasuta lõunapausil arvutit või nutitelefoni, ära loe tööalaseid dokumente – naudi toitu, loe „kollast“ ajakirjandust, ilukirjandust ja head mõtted tulevad iseenesest pähe!

Kui oled ajurünnakutüüpi inimene (parimad ideed tulevad just seltskonnas), siis korralda oma sõprade-tuttavate-kolleegidega „mõtlemislõunaid“ või vestlusi, kus iga kord võtate ette ühe probleemi ning vestlete sellest täiesti ilma igasuguste reeglite või ootusteta. Küll aga on oluline seada endale ajaline piirang – on see siis pool tundi või tund. Igal juhul on mõttevestlustest kasu nii konkreetsete probleemide lahendamisel kui üldse oma maailmapildi laiendamisel. Muide – ajurünnakutest – aastatepikkused uuringud on lõpuks otsustavalt näidanud, et gruppides kriitikavabad „klassikalised“ ajurünnakud ei ole tegelikult üldse efektiivsed! Seega suures grupis lobisemise asemel tegele ise asjade üle mõtlemisega või vali vestluspartner, kes on valmis astuma pigem konstruktiivsesse dialoogi.

Ise olen avastanud enda jaoks ootamatu mõtlemiskoha – igavad loengud konverentsidel või seminaridel. Mõnes mõttes ju tegemist ajaraiskajatega, aga teisalt tekib olukord, kus mõte „läheb rändama“ hoopis teistele teemadele, tekivad seosed, mõtted ja lahendused, mida poleks ilma selle monotoonse ja igava taustada tekkinud. Milline on sinu mõtlemiskoht?

 

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Ardo Reinsalu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine