Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 8. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2008.–2011. aastatel toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.

„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,” märkis Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja. „Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud.”

Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal. Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54aastaste vanusegrupis.

Töösurmades hukkuvad peamiselt mehed

Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.

Paljud saatusliku lõpuga tööõnnetused oleks jäänud juhtumata, kui töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Näiteks juhtum, kui 18aastane noormees lülitas kogemata tööle hüdropressi, mis surus turvast kilekotti, ning toimetas selle juures edasi… kuni jäi pressi surveplaadi ja kambri seina vahele, saades surmavaid kehavigastusi. Paraku ei kuulnud nooruk masina töölerakendumist, kuna ta kuulas kõrvaklappidest muusikat.

Samuti juhtum, kui autojuhina töötav 43aastane mees sõitis raudteeülesõidul ette lähenevale rongile. Rongijuht tegi kiirpidurduse, kuid kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.

 Kuidas tööõnnetusi vältida?

Tööõnnetuste toimumist aitab vältida korrektne töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kel on vajalikud teadmised töökeskkonnast ja tööohutusest. Rohkem kui kümne töötajaga ettevõttes peab valima ka töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajate huvisid läbirääkimistel tööandjaga.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesannete hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, ohutusjuhendite koostamine, tööõnnetuste uurimine jms. Töökeskkonnaspetsialist peab igapäevaselt jälgima ja kontrollima, milline on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord. Ohtu märgates peab ta tarvitusele võtma abinõud selle vältimiseks või mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui töötaja elule või tervisele on tekkinud otsene oht, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

Tööandja võib ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööinspektsiooni poolt üle Eesti pakutavate tasuta koolituste ajakavaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel www.ti.ee. Vastavaid tasulisi koolitusi pakuvad ka mitmed koolitusfirmad.