Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 13. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab: Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töötaja omavoliliselt töölt lahkumisel võib tööandja töötajale töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 1 punkt 3 alusel, töökohustuste rikkumise tõttu. Nimetatud sätte alusel töölepingu ülesütlemine eeldab töötaja eelnevat hoiatamist tööandja poolt (TLS § 88 lõige 3). Seega on alati soovitatav hoiatada kirjalikult tööluusi kahtlusega töötajat tema võimalikust rikkumisest ja teavitada teda töölepingu võimalikust ülesütlemisest rikkumise (tööluusi) jätkumisel. Kui töötaja hoiatuskirjale (meilile) ei reageeri ja jätkuvalt tööle ei ilmu, siis tuleb öeldagi tema tööleping üles. Tööleping öeldakse üles vastavasisulise ülesütlemisavaldusega, mis oleks kasulik saata töötajale tööandjale teadaolevale aadressile tähtkirjaga. Kui töötaja kirja vastu ei võtnud, loetakse kiri tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elukohta ja töötajal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval, milliseks võib olla näiteks eeldatav kirja töötajale kättetoimetamise päev.