15. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Töösuhted on aja jooksul muutunud. Kui varem tehti tööd pigem raha pärast, siis täna on muutunud olulisemaks isiklik elu ja isiklik aeg," rääkis Rõuk. Seetõttu on töötajate motiveerimine muutunud tööandjale keerulisemaks ning eeldab suuremat paindlikkust.

"Puhkusegraafikute koostamisel arvestame küll töötajate soovidega, kuid püüame vältida sellise puhkusegraafiku koostamist, kus paljude töötajate puhkused kuhjuks väga lühikese perioodi peale. Kui töötajate puhkused on pikema aja peale hajutatud, siis aitab puhkuselt naasvat töötajat uuesti töösse süveneda ees ootav tööhoos kollektiiv. Kui paljud töötajad tuleksid korraga puhkuselt, siis oleks puhkuselt naasmisel üldise motivatsiooni kõrgel hoidmine oluliselt keerulisem," rääkis ta.

Paratamatult on tema sõnul isegi puhkuste hajutamise korral puhkusel viibivate töötajate osakaal suurem suvekuudel. "Et töötajatel jätkuks särtsu ka suve lõpus tööd teha, siis planeerime uusi projekte ja alustame arendustöödega just sügisel. See muudab puhkuselt tööle tuleku töötaja jaoks huvitavamaks ja ta ei mõtle stiilis – pean hakkama jälle sama tööd tegema, mis enne," lisas Rõuk.

"Olen tähele pannud, et nii töötajatele kui ka endale mõjub hästi peale puhkust tihedam suhtlemine – teadete edastamine näost-näkku, koosolekute korraldamine jne. Kuna kontoritöötajate suhtlus toimub enamasti meili teel, siis selline isiklikum suhtlemine aitab paremini saavutada töötahet. Käesoleval aastal on meil ka töötajate suvepäevad planeeritud suve lõppu, ehk aitab puhkuseperioodi lõpus toimuv ühine ajaveetmine tööellu paremini sisse elada," selgitas Rõuk.

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti