16. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia oma rohkem kui 7000 töötajaga korraldab koolitusi pidevalt ja erinevates valdkondades energeetikast juhtimiseni. Kuigi suur osa ettevõtte koolitusvajadusest kaetakse sisekoolitustega, ostetakse koolitusi sisse ka välispartneritelt.

“Juhtimiskoolitajaid on kahtlemata lihtsam leida kui erialakoolitajaid. Kui juhtimiskoolitajate turul valitseb reaalne konkurents, siis energiavaldkonna koolitajatest on Eestis puudus,” sõnas Eesti Energia personalidirektor Gristel Tali.

“Peame oluliseks, et spetsialiste õpetaksid oma ala asjatundjad ja praktikud, ent viimaste ring Eestis on piiratud,” täiendas Tali ja tunnistas, et seetõttu on viimasel kolmel-neljal aastal toodud sisekonverentsidele koolitajaid väljastpoolt Eestit.

Taustatöö tagab parima hinna ja kvaliteedi suhte. Koolituspartneri valikul on Eesti Energia küllaltki nõudlik. Lähtutakse ettevõtte sisemisest protseduurist, mis eeldab põhjalikku eeltööd, et leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega koolitusteenus.

“Oluline on teha piisavalt taustatööd: vaadata, millega on koolitaja varem tegelenud, kus töötanud ja missuguseid loenguid pidanud. Tutvume koolitajate kodulehtedel toodud referentsidega ja teeme sageli koolitajate varasematele klientidele kõnesid, et uurida nende kogemuse kohta. Eesti koolitusturg on üsna väike ning koolitajate taustaga tutvumine seetõttu lihtne. Väliskoolitajate taset on tunduvalt keerulisem hinnata – valdavalt tähendab see internetis ringivaatamist,” selgitas Tali.

Oluliseks peab koolitajate kvalifikatsiooni uurimist ka kommunikatsiooniettevõtte In Nomine juhatuse liige Heikki Sal-Saller, kuid ta nentis, et väga pikka ja põhjalikku taustakontrolli nende ettevõte koolitusi tellides või neil käies ei tee. Turu väiksuse tõttu on koolitajate tase ja firma ootustele vastamine ehk see, kas koolitaja on oma ala ekspert, praktiline, huumorimeelega ning natuke ka konfliktne ja auditooriumiga vastanduv, juba enne koolitust enam-vähem teada.

“Kuna tutvusringkond on üle keskmise lai, siis pigem kaldume valima koolitaja oma tuttavate seast. Üldiselt ei ole me kunagi kvalifikatsiooni ega hariduse olemasolu uurinud. On ju teada, millises ettevõttes koolitaja varem töötas ja kuidas ettevõttel läinud on. Seega, edukatest ettevõtetest koolitusse läinutel on kindlasti kergem saada inimesi oma praktilisi kogemusi kuulama,” ütles Sal-Saller.

Eelseminar võimaldab koolitajaga tutvuda. Teenindus-, toidukäitlus- ja hügieenikoolitusi kõige enam vajava Prisma Peremarketi personalidirektori Reet Ratase sõnul eeldab ka nende firma koolitajatelt kõrget kvalifikatsiooni ja tugevaid referentse, kuid veelgi olulisem on ettevõtte jaoks see, et koolitajaga tekiks hea klapp – et ta oleks hea inimestetundja ning suudaks koolitatavad panna kaasa elama ja mõtlema.

“Tegelikult on koolituse eesmärk tuua kaasa positiivne käitumismuudatus meie töötajates. Selle saavutamiseks on koolitaja isiksus ja oskus inimesed endaga kaasa tõmmata väga olulised,” rõhutas Ratas. 

Vähetähtis pole see teisteski ettevõtetes. Näiteks Eesti Energia kasutab koolitajaga lähemalt tutvumiseks eelseminari vormi. “See tähendab, et kutsume koolitaja paariks tunniks koolitatavatega kohtuma, et rääkida läbi koolituse põhiteesid ja teha mõni ajurünnak, mis annaks ühtlasi sisendi põhjaliku koolituse ettevalmistamiseks,” selgitas Gristel Tali.

Agressiivne müük mõjub koostööle halvasti. Suuri altminekuid koolitajatega ühelgi kolmest firmast pole olnud. Koostööd on satutud tegema heade ja väga heade koolitajatega, kellest osaga on kujunenud välja pikaajaline partnerlus, mistõttu on koolitaja kursis ettevõtte ootuste, vajaduste ja probleemidega.

“Koolitusprogramm tuleb välja töötada koostöös partneriga, mitte jääda lootma vaid koolitaja varasemale kogemusele ja headele referentsidele,” avaldas Tali eduka koolituse valemi.

Negatiivse aspektina tõi ta välja koolitusfirmade müügikõnedega liialdamise: “See väsitab ning tekitab mõne koolitusfirma suhtes negatiivse eelhoiaku, mis võib tulevikus võimalikule koostööle negatiivselt mõjuda.”

Sama aspekti rõhutas Sal-Saller: “Iga päev potsatab e-postkasti paar koolitus- või seminarikutset. Pakkujaid on palju ja müügitöö üsna ühesugune – see ei kutsu ostma. Pakun välja mõtte, et kuulajad tuleks juba enne koolitust või seminari saada eelseisvale teemale mõtlema ja nii neid ette häälestada.”

 Samm-sammult

Kuidas valida koolitajat?

1. Sõnasta koolituse eesmärk. Eesmärgist lähtuvalt mõtle läbi, millised on ootused koolitajale ning millised inimesed kuuluvad koolitatavate gruppi. 

2. Tutvu enne koolituse korraldamist mitme koolitajaga.

3. Sobiliku leidmisel uuri põhjalikult, millega ta on tegelenud, kus töötanud ja milliseid loenguid pidanud.

4. Referentside olemasolul helista koolitaja varasematele klientidele, et uurida nende kogemuste kohta.

5. Võimalusel korralda koolitajaga lähemalt tutvumiseks eelseminar.

6. Kui eelseminar õnnestub, on hea minna koolitajaga edasi ja koostada koolitusprogramm. Kui teineteisemõistmist ei teki, tuleks valida uus partner.

7. Koolituse lõpus küsi osalejatelt tagasisidet. Jaga seda ka koolitajaga.

Allikad: Gristel Tali, Reet Ratas, Heikki Sal-Saller

Autor: Urve Vilk, Signe Sillasoo