Kuidas julgeda olla mina ise?

Aku Louhimiesi värske film “Vuosaari” kougib vaatajast välja kurbuse, tülgastuse, äratundmisrõõmu ja kergenduse ning lõpuks ka väikse pettumuse.

Soome uue põlvkonna lavastaja Louhimies käsitleb oma teoses taas lähedust ja üksindust ning teeb seda talle omaseks saanud moel – üksteisele võõraste, elus vaid juhuslikult kokku põrkavate inimeste elu ekraanil lahti pakkides ja omavahel põimides.
Teineteisele kaugeid Helsingi Lasnamäel elavaid hingi ühendab vaid üks ajuvaba reality-televisiooni stiilinäide, mis igas korteris päriselule taustaks käib. Irooniliselt on mõnegi tegelase elu ja saatus sama jabur kui ekraanil toimuv läbu ja jau­ramine.

Tegelaste pinnapealne virvendus. Filmi avakaadreis jutustab üks peategelastest paatoslikult, kuidas me kõik ihkame lähedust ja teiste puudutusi. Sellest ehk tugevamaltki kõneleb filmis kujutatute saatuste taustalt läbi kumav moraal “ole see, kes sa oled, ja siis on kõik hästi”.
Ühiskondlik norm, mis on tihti ise ja enda jaoks välja mõeldud luul, paneb meid edu järele püüdlema, musterpere mängima, punnis lihaseid ja nukunägu ihkama. Tulemuseks on katkised (abi)elud, rikutud lapsepõlved ja raisatud aastad, mida enam kunagi tagasi ei saa. Julgus iseenda eest seista ja vastuvoolu ujuda, ka ajal, kui teised eksitada püüavad või teele takistusi veavad, võiks selle ära hoida.
Mitme liini kaudu kulgev jutustus on ühelt poolt väljakutse, ent ühtlasi filmi nõrkus – kuna tegelasi ja nende lugusid on sedavõrd palju, jääb pärast kaht tundi pähe üks segapudru. Lavastaja näitab mulle osalistest vaid pinnapealset virvendust.

Oskuslikult komponeeritud kaadrid. Kriibib ka see, et tegevusliinid kubisevad stampidest: murelikud üksikvanemad, hoolimatud vanemad ning mäslev ja eristuda tahtev teismeline. Olen neid kõiki juba kuskil kogenud ja lavastaja ei lisa siin midagi värsket juurde.
Et maailm on lihtsakoeline, püüab lavastaja minuni jõuda näiteks vägivalla kaasamise abil.
Ent ma hammustan selle nipi läbi ja sügavale minu sisse sellega ei uurista. Nii jäängi pigem kõrvaltvaatajaks kui kaasaelajaks.
Segasevõitu loo aitab õnneks elamuseks vormida filmi pildikeel. Oskuslikult komponeeritud kaadrid ning üksinduse ja üksilduse kujutamine nii massis kui ka üksinduses toovad kõleda jaheduse muidu enam-vähem sooja augustikuusse.

“Vuosaari”
7/10
Režissöör: Aku Louhimies
Kinos Artis ja Sõprus
alates 3. augustist

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Rivo Sarapik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine