Kellele kuulub töötaja loodud teos töösuhtes?

Intellektuaalomandi kuuluvus töösuhtes tasub töölepingu sõlmimisel töötajaga läbi rääkida, sest ehkki loovtöötajad on omandiõiguste jagunemise teemal üsna teadlikud, esineb ka arusaamatusi.

Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblika sõnul on teadlikud loomeettevõtted intellektuaalomandi küsimused fikseerinud töölepingus ja need punktid lepingu sõlmimisel töötajaga koos ka läbi vaadanud.
“Disainerid, kes töötavad disainibüroodes, üldjuhul teavad, et ei saa tööde eest, mida büroos teevad, mujalt raha küsida,” sõnas ta.

Küll aga on juhtumeid, kus töölt lahkunud disainer presenteerib varasemaid töid kui enda omasid, otsides nende abil uusi kliente. “Sel juhul tekib probleem, sest tööd ei kuulu talle. Ta peab märkima, kelle omad need on,” selgitas Oblikas.
“Aga üldiselt võib öelda, et teadlikkus on disainiettevõtetes üsna hea,” lisas ta. “Kõiki lahendusi, mida sa ettevõtte palgal olles ja tellija jaoks teed, ei saa pakkuda kellelegi teisele, nii et piir on üsna selge,” sõnas Oblikas. Ka tellijad on tema sõnul suhteliselt teadlikud ning autoriõiguste temaatika on enamasti selgeks tehtud juba enne lepingu sõlmimist. Töötasu, mis agentuurile makstakse, sisaldab enamasti ka õigust autorsusele.

Eesti ühe suurema mööblitootja Bellus Furnitur OÜ osaniku Rolf Kristian Relanderi sõnul on ettevõtte palgal Soome ja Rootsi disainerid, kes teavad intellektuaalomandiga seotud reegleid hästi. “Seal on kõik kursis, kuidas asi käib. Selle teemaga on pikka aega kokku puututud ja teadlikkus on suur,” sõnas ta. 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara