3. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab Colin P. Sisson.

Mis vahe on motivatsioonil ja inspiratsioonil?

Motivatsioon on inimese peas, kuid emotsioonidel on inspireeriv jõud. Las ma toon näite. Ameerika konföderatsiooni kindral Robert E. Lee on üks armastatumaid mehi kodusõja ajaloos. Kui lõunaosariikide 140 000mehelisest väest, kellest vaid 30 000 olid sõdurid, polnud paljudel saapaid jalga panna, rääkimata laskemoonast, küsis kindral, miks need mehed ikka veel võitlevad. Vastus oli, et nad järgnesid talle, sest ta oli inspireeriv juht. 

Miks on inspiratsioon parem kui motivatsioon?

 Motiveerimine on kiire protsess ja see annab kohese tulemuse, kuid see ei kesta kaua. Inimese motiveerituna hoidmiseks peab teda pidevalt motiveerima. Motiveerib näiteks boonus või hirm palgakärpe ees. Inspireeriv juht aga paneb inimesed ennast hästi tundma ja nad tahavad head tööd teha.

Motivatsiooni eesmärk on suurendada sooritusvõimet, et saavutada eemärk. See on ka selle ebaedu põhjus.

Inspiratsiooni esmane ülesanne on parandada inimeste enesehinnangut ja anda neile enesekindlust. Teine ülesanne on luua hea juhtimine, töökeskkond, kus pole pahatahtlikku klatši (pisut sõbralikke kuuljutte levib ikka). Alles kolmas prioriteet on suurendada eesmärgi täitmiseks sooritusvõimet.

Sõjavägi on koht, kus juhtimine toimub äärmuslikes tingimustes ja kõikide meetodite vead tulevad selgelt välja. Ma olen Vietnami sõja veteran. Meie üksuse ohvitserile oli esmatähtis meeste ohutus, sõjalised eesmärgid olid teisejärgulised. Iga ülesande planeerimisse kaasas ta kõik mehed ja kui tundus, et eesmärki pole võimalik saavutada väheste ohvritega, siis seda ette ei võetud.

Motiveerimisel kasutatakse palju võileivameetodit ehk kõigepealt räägitakse inimesele, kui tubli ta on, siis viidatakse tema vigadele ja lõpuks tehakse kompliment.

Ma ei kiida seda heaks, sest see tekitab inimeses tihti segadust, millal teda kiideti ja millal teda parandati. Kui juht näeb viga, peab ta sellele alati viitama, et edaspidiseid eksimusi vältida. Lihtsalt viita faktile, mis läks valesti ja miks see niimoodi valesti on. Pärast küsi inimeselt, kuidas ta ennast selle suhtes tunneb.

Mis paneb inimesi tegutsema?

Küsin vastu: mis motiveerib rohkem, kas see, millesse usud, või tunded? Paljud vastavad, et usk millessegi. Kuid inimese elu juhib kaks tugevat emotsiooni: armastus ja ellujäämisinstinkt. Usk millessegi muutub kiiresti, kui oled üliohtlikus olukorras. Inimesed usuvad pea ja mõtetega. Inspiratsioon tuleb mujalt, emotsioonidest, mida tunned.

Kuidas alustada inimeste inspireerimist?

Kõigepealt tuleb oma inimestega maha istuda ja küsida igaühelt eraldi, mida ta tunneb, mida ta oma töös kardab. Inimeste tunnete põhjal tuleb organisatsioonis muutusi teha, sest tunded on palju tugevamad kui mõtted. Kui inimest ahistavad tumehallid kontoriseinad, siis värvi need heledamaks jne. Emotsioonid on meile loomulikult kaasa antud, mõtlemine on õpitud ja see on võrreldes tunnete tasandiga pinnapealne.

Keda ja kuidas inspireerida? Inspireerimine toimib ühtmoodi hästi nii tippjuhtide kui ka ettevõte tavatöötajate puhul, seda kuni koristajani välja. Inspireeritud koristajad kuuluvad meeskonda ja töötavad efektiivselt. Kui suhtuda neisse kui mööblitükki ja neid mitte austada, siis tulemus kannatab.

Motivatsioon on tehnika, kuidas kasutada mõtlemist  parema tulemuse saavutamiseks. Hea juht ei kasuta inimeste töölepanemiseks ­ainult raha. Kõik me tahame ennast hästi, austatud ja erilisena tunda. Alustama peab sellest, et sa meeldid iseendale. Siis meeldid ka teistele.

Efektiivsus on loomulikult oluline, kuid tahes tahtmata on inimesed keskkonnas, kus nad ennast hästi tunnevad, tulemuslikumad kui ametikohas, kus neile ei meeldi kontor, ülemus vms.

Mis on inspireerimisel kõige olulisem?

Juhile on oluline teada, kuidas inimene mõtleb ja mida arvab ning mida peab tegema, et töötaja ennast paremini tunneks ja produktiivsem oleks. Kui töötajad tunnevad, et juhid ei pööra neile piisavalt tähelepanu, nad lahkuvad. Ettevõtte üks suuremaid kulusid on kaadri voolavus. Noored inimesed on tööle tulles tegutsemissoovist küll pungil, kuid aja jooksul kogutud kogemused on samuti hindamatud. Kui inimesi inspireerida, võivad ka vanemad ja kogenumad käituda nagu noored ja teotahtelised. Inspiratsioon ja selle kogus pole määratud vanusega.

Autor: Urve Vilk, Mariliis Pinn