Töötaja looming ja leiutised – kellele ja mis ulatuses need kuuluvad?

Tihti eeldatakse, et kõik intellektuaalse omandi õigused kuuluvad loomise hetkest tööandjale. Nii see paraku ei ole. 

Autoriõigustega kaitstavate teoste nimekiri on pikem, kui eeldatakse. Teos on igasugune originaalne looming kirjanduses, kunstis või teaduses, sõltumata sellest kui ebakunstipäraseks seda pidada võib. Seega on iga kirjatükk (sh e-kiri), joonis, projekt, foto, kõne vms teos.     Teose loomisel tekivad autoril isiklikud ja varalised õigu­sed.
Isiklikud õigused on näiteks õigus esineda teose auto­rina, teha teoses muudatusi, otsustada teose avalikustamine ja lisada teiste autorite teoseid (nt illustratsioone, lisandusi tarkvara lähtekoodile).
Varalised õigused on näiteks õigus teha teosest koopiaid, neid levitada, teost tõlkida ja esitada – sisuliselt käituda viisil, mis võimaldab teosest tulu teenida.
Kogu intellektuaalne omand, mida töötaja loob, ei pruugi olla teosed autori­õiguse seaduse tähenduses. Tegu võib olla ka tööstusomandiga, näiteks leiutisega. Vahetegu on oluline seetõttu, et seadustes on nende õiguste kuuluvus erinevalt fikseeritud.

Reguleerimine praktikas. Töölepingutest võib leida mitmesuguseid sätteid. Tihti pole intellektuaalse omandi kuuluvuses üldse kokku lepitud ja sellisel juhul tuleb lähtuda seadusest. ­Autori õiguste puhul lähevad tööandjale üle ainult varalised õigused teostele, mis on loodud tööülesannete piires.
Sageli märgitakse töölepingus, et kogu töösuhte käigus loodud intellektuaalne omand kuulub tööandjale. Selline määratlus ei ole siiski päris õige: nimelt saavad tööandjale kuuluda ainult varalised õigused, kuna isiklikud õigused ei ole loovutatavad. See võib näiteks tähendada, et tööandjal ei ole ilma töötaja loata õigust teostes muudatusi teha või neid avalikustada. See võib osutuda tööandjale probleemiks eelkõige juhul, kui töösuhte lõppemine ei toimu sõbralikult, kuna ­autori isiklikud õigused jäävad töötajale alatiseks. 
Seega on soovitatav kokku leppida, et kõikide töösuhtega seoses (sh tööandja huvides või tööandja vahendeid ja võimalusi kasutades) loodud teoste varalised õigused kuuluvad tööandjale ning isiklike õiguste teostamiseks annab töötaja tööandjale ainulitsentsi.

Kuna seadus loetleb autori isiklikud õigused ammendavalt, on veelgi kindlam lahendus leppida kokku, kuidas käib isiklike ­õiguste teostamine. Eelkirjeldatud juhul on töölepinguga koos sõlmitud nii autorileping nende varaliste õiguste loovutamiseks, mis otseselt tööülesannetega ei seondu (näiteks töötaja algatusel loodud ja töö lihtsustamiseks mõeldud plaanid) või mis automaatselt üle ei lähe (näiteks arvutiprogrammid ja andmebaasid), kui ka litsentsileping isiklike õiguste teostamiseks. Kuna üldjuhul on need lepingud tasulised, võib kokku leppida, et töötasus sisalduvad ka autori- ja litsentsitasu.
Tööstusomandi (st leiutiste, kaubamärkide või tööstusdisainilahenduste) puhul on olukord teine. Patendiseadusest tuleneb, et kui leiutis on loodud tööülesandeid täites, on autoril õigus saada patendiomanikuks. Seega tuleks ka tööstusomandiga seotud õiguste üleminek üheselt kokku leppida, vastasel juhul jääb õigus patendi taotlemiseks töötajale ning eelkõige teadus- ja arendustööga tegelevatele ettevõtjatele võib see kaasa tuua suure kahju.

Kui intellektuaalse omandi kuuluvuses kokku ei lepita, võivad tagajärjed olla valusad. Näiteks võib töötaja takistada talle kuuluva intellektuaalse omandi muutmist ning see võib seada tööandja olukorda, kus tehtud tööga midagi ette võtta ei saa. Peale selle võib tööandjat ­oodata nii autori varaliste kui ka isiklike õiguste rikkumise eest rahatrahv kuni 32 000 eurot. Tööandja saab probleeme vältida, analüüsides, kas ainult seadusest tulenev regulatsioon on piisav. Seega peaks tööandja meeles pidama, et:
– kui töölepingus intellektuaalse omandi kohta midagi märgitud ei ole, kuuluvad tööandjale ainult autori varalised õigused ja ainult nende teoste suhtes, mis on loodud tööülesannetega ette nähtud eesmärgil;
– lepingus tuleks reguleerida ka isiklike õiguste litsentsi valdkond ning vajadusel tööstusomandi loomisel tekkivate õiguste kuuluvus (nt tööandja õigus taotleda patenti). Muidu võib tekkida olukord, kus töötajale peab küll töötasu maksma, kuid tema loodud töötulemusi ei saa vajadusel täiendada.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Indrek Eelmets, Kaia Kuusler

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara