5. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimased uudised Ericssoni Tallinna tehase rekordilisest tulemusest on kindlasti seotud pideva koolitusprotsessiga, mida ettevõte teeb oma kõikidel tasemetel töötajatele. See on olnud pikaajaline investeering, mis hiljem äri kasumlikumaks muudab. Sest töötajad on lisaks uutele teadmistele omandanud ka arusaama – isiksusena peavad nad kogu aeg edasi liikuma. Juht saavutab autoriteedi läbi isiksusliku kasvu, alluvad mõistavad – kogu aeg tuleb valmis olla tehnoloogiliste muudatustega kaasa minema. Nii püsib ettevõte konkurentsis. 

Kas suhtlemisoskus on üldse arendatav?

Nii nagu paljusid asju, mida elus juurde  õpime, saame arendada ka oma suhtlemisoskust. Mõni vajab väikest lihvi keerulisteks läbirääkimisteks, teine aga julgust kõige lihtsamaks kontakti loomiseks. Kõik sõltub lastetoast ja loomupärasest andekusest, nagu see on kõikide oskuste arendamisel. Kuid suhtlemises osavamaks saamist võib õppida igaüks.

Kuna on vaja suhtlusoskuste arendamisele mõelda?

Eks ikka tehakse seda siis, kui kliendid kaebavad. Kuid – kui oma töötajad pole rahul õhkkonnaga oma meeskonnas, osakonnas, terves ettevõttes?

Just siis tasub kaaluda teatud töötajate gruppide suhtlemisoskuste arendamist. Konfliktid ei teki mitte sellepärast, et inimestele meeldib tülis olla. Hoopis vastupidi – pinged kulutavad tohutult energiat, vähendavad töö tulemuslikkust, halvendavad koostööd ja suurendavad tööjõu voolavust.

Suhtlemiskoolitust vajavad ka need töötajad, kelle tööks on saanud inimeste juhtimine. Sugugi pole nii, et väga hea insener suudab ka inimesed hästi tööle panna. Nad ise on tunnistanud – oleks inimestega ka nii lihtne kui tehnikaga.

Kas loeng õpetab suhtlemist?

Sama hästi saan küsida – kui istud autos ja Sulle räägitakse, kuidas käigud käivad, kus on pidur ja milline kang lülitab sisse suunatule – kas oskad siis autoga sõita? Mina oma autot igal juhul ei annaks!

Selleks, et arendada oma suhtlemisoskusi, pead neid suhtlemissituatsioonides harjutama. Sellist võimalust loeng ei anna.

Missugune koolitus arendab kõige paremini suhtlemisoskusi?

Kahtlemata on selleks videotagasisidega 2 päevane treening, mida viivad läbi 2 suhtlemistreenerit (on olemas selline kutse). Veelgi parem, kui 1-2 kuu pärast toimuks treeningu järgmine etapp – siis on võimalus treenida end vastuväidetega, rahulolematu kliendiga või alluvaga toime tulema.

On tehtud korduvalt katseid, et uurida – kuidas inimene kõige paremini uut omandab. John Whitemore toob oma raamatus „Tulemuslikkuse treenimine“ (lk. 24) järgmise tabeli:

Kuna suhtlemistreeningul, kus analüüsis kasutatakse videotagasisidet ja jäädvustatud on rollimängud, milles harjutavad koolitusel osalejad ise nende jaoks reaalseid olukordi, on see seotud suure emotsionaalse kogemusega. Tavaliselt ei saa me oma käitumise kohta sellist tagasisidet, mis aitaks areneda. Meile öeldakse, kui käitume halvasti või heal juhul öeldakse ka et – hästi. Milles seisnes meie hea/halb käitumine, millest tuleneb just selline mõju teisele? Kui saad ise analüüsida, kuulata teiste nägemust ja suhtlemistreenerite kommentaare – see paneb oma käitumise üle sügavuti mõtlema ja vajadusel seda ka muutma.

Organisatsioonikultuuri olulisi elemente on see, kuidas omavahel koostööd tehakse, erimeelsusi lahendatakse ja kokkuleppeid tehakse. Kui soovid arendada organisatsioonikultuuri, alusta julgelt suhtlemistreeningutest – muutused hakkavad toimuma, kui koolitustel on osalenud arvestatav osa töötajatest. Kriitiline hulk avaldab mõju ja on eeskujuks teistele – nii lihtne see ongi.

Kui palju oskusi on võimalik 2 päevaga õpetada?

Teooria ütleb ja praktika kinnitab – 1 oskus päevas. Siis saab veidi teooriat, analüüsi ja harjutamist ning võib kindel olla – suur enamus on meeles ka hiljem kui 3 kuu pärast!

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee