7. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täiendavalt vajatakse tööturule umbes 140 000 inimest.

"Suuremates tegevusalades on lähiaastatel vaja rohkem töötajaid, peamiselt mõjutab seda praeguste töötajate lahkumine tööturult pensionile jäämise ning muude põhjuste tõttu," kommenteeris ministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing. "Üheksa aasta jooksul lahkub tööturult kokku hinnanguliselt 110 tuhat inimest ehk iga viies töötaja. Kõrgema keskmise vanusega paistavad tegevusaladest silma näiteks kinnisvaraalane tegevus, haridus, tervishoid, taime- ja loomakasvatus ning keemiatööstus."

"Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2019" ütleb, et lisaks vabanevatele töökohtadele luuakse uusi töökohti juurde mitmes kiire kasvuga valdkonnas nagu info- ja sidesektor, masinatööstus, elektroonikatööstus ning teadus- ja tehnikavaldkonnad, kus lisandväärtus töötaja kohta on suurem või on näha potentsiaali selle oluliseks kasvatamiseks.

Seoses kriisist taastumisega on hõive kasvu suuremal või vähemal määral näha ka kaubandussektoris, ehituses, veonduses ja laonduses. Hariduslikus ettevalmistuses on suurenemas kutse- ja kõrghariduse roll, madalama hariduse või ilma erialase ettevalmistuseta töötajate järele on nõudlus vähenemas.

"2019. aastani tööturule sisenevate noorte arv on mõnevõrra väiksem kui oodatav tööjõuvajadus, kuid samas eeldatakse praeguste töötute naasmist tööturule," ütles Lambing. "Sarnaselt tänasele olukorrale on 2019. aastaks prognoositud hõivatute arv 623 tuhat, kuid tööealiste elanike vähenemise tõttu oodatakse selle saavutamiseks töötuse määra alanemist. Samal põhjusel on hõivatute arvu langust oodata ka pikemas perspektiivis."

Autor: Ave Lepik, Tiive Murdoja