Kas mahetoidu kasulikkuses on põhjust kahelda?

Sel nädalal jõudis Eesti meediasse uudis Stanfordi ülikoolis avaldatud uurimuse kohta, et tavalisel intensiivpõllumajanduslikul toidul ning kemikaalivabalt kasvatatud mahetoidul ei olevatki olulist vahet. Erinevates meediakanalites ja sotsiaalmeedias kommenteerinud lugejad tõid uudise peale välja kõik levinumad müüdid, mida mahetoidu kohta räägitakse.

Oli neid lugejaid, kes arvasid, et mahetoitu pritsitakse mürkkemikaalidega salaja. Oli neid, kes hingasid kergendatult, et lõpuks ometi said umbluutajad ja rahakoorijad korraliku vastulöögi. Oli ka neid, kes leidsid, et hoopis mahepõllumajandus on keskkonnavaenulik, sest väiksemad saagid tähendavad suuremat maakulu. Ja oli neid, kes uskusid, et piirnormide piires kasutatud taimekaitsevahenditel pole mingeid negatiivseid mõjusid ja kui toit on juba poodi müügile lastud, siis küllap ta on ka ohutu ning kontrollitud.

Bioneer otsustas uurida, kas avaldatud uudise põhjal saab tõesti teha põhjapanevaid järeldusi mahetoidu ja selle tervislikkuse kohta.

Crystal Smith-Spangleri juhitud ning ajakirjas „Annals of Internal Medicine“ avaldatud uuringus tegid teadlased ülevaate enam kui kahesajast varem ilmunud selleteemalisest uurimistööst. Tulemustest järeldati, et nii tava- kui mahetoiduainete grupid sisaldavad põhilisi toitaineid üsna ühepalju. 17-s kasutatud uurimuses võrreldi mahetoitu söövaid inimesi nende inimestega, kes mahetoitu ei söönud, ja 223-s uuringus võrreldi toiduaineid omavahel.

Eesti meedia kajastas uudist kõlavate ja kahjuks ka eksitavate pealkirjadega, mis teatasid üheselt, et mahetoit ei ole tavatoidust tervislikum.

Rahvusringhäälingu kajastust lugedes märkas tähelepanelik lugeja ka lisainfot, et kahjurimürgi- ehk pestitsiidijääke võib teadlaste hinnangul tavatoidus kohata sagedamini kui mahetoidus ja mõnedest uuringutest selgus, et mahepiim sisaldab oomega-3-rasvhappeid rohkem kui tavapiim. Kuna toidus sisalduvate pestitsiidijääkide kogus jäi üldiselt valitsuse lubatud normide piiresse, siis pestitsiidide mõjule ei keskendutud.

Seega jätsid Standfordi ülikooli teadlased uuringut tehes keskkonnamõjud ja tootmise mõjud tervisele arvestamata. Keskenduti vaid kitsale uurimisalale.

BBC originaalartikkel, mida meie uudistekanalid valitud lõikude kaupa tõlkisid, oli palju leebema sõnumiga. Uuringu läbiviija Crystal Smith-Spangler ütles BBC-le, et inimestel on tervislikkuse kõrval muidki põhjuseid mahetoidu eelistamiseks, näiteks keskkonnamõju ja loomade heaolu. BBC oli kajastanud ka uuringu kritiseerijaid. Näiteks Suurbritannias keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisega tegelev organisatsioon Soil Association nimetas uuringut lausa vigaseks.

Paraku on kõlavatel pealkirjadel oht jääda inimestele meelde. Nii võivad tekkida eelarvamused, mille ümber lükkamine on oluliselt keerulisem, kui nende samade eelarvamuste tekitamine.

Standfordi ülikooli teadlaste poolt tehtud uuringu rõhuasetuse vastu võttis Eesti Rahvusringhäälingus eile, 6. septembril sõna ka Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja mahepõllumajanduse spetsialist Anne Luik, kes tõdes, et kestlikuks eksistentsiks peame tänasel päeval toidu kvaliteedi kindlasti siduma keskkonna kvaliteediga. Siin on mahetootmises kindlad eelised – pestitsiidide toime on elurikkusele hävitav.

Mahetoidu kohta on tehtud uuringuid ka Eestis, meie oma Maaülikoolis. Näiteks 2011. aasta novembris avaldasid Maaülikooli teadlased Stanfordi ülikooli uuringule vastupidise teadustöö. Tol korral anti analüüsitud uuringute põhjal teada, et mahedalt kasvatatud viljades on rohkem C-vitamiini ja polüfenoole. Mahepiimas on tavapiimast rohkem E-vitamiini, oomega-3 rasvhapet ning konjugeeritud linoolhapet. Kasulikke aspekte oli teisigi. Üks tähtsamaid mahetoidu plusse tollase uuringu põhjal oli asjaolu, et nõuetekohaselt kasvatatud mahetoidus ei ole pestitsiidijääke. Eesti analüüsidest selgus, et ligi 18 protsendis kodumaises tavatoidus oli üks kuni mitu pestitsiidijääki. Eestisse imporditud kaupadest oli ligi 70 protsendis vähemalt üks pestitsiidijääk, kirjutas 2011. aasta 11. novembril Maaleht.

Bioneeri seisukoht on mahepõllumajandust toetav. Keskkond on terviklik ja teiste valdkondadega haakuv teema, mida ei ole õige tähelepanuta jätta. Standfordi ülikooli teadlaste uurimust on Eesti meedias kajastatud liiga üldistavalt.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kirjutab bioneer.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara