14. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna vanalinn kohvi- ja koogikoha võrra rikkam

Iga Tallinna vanalinna tekkiva koduse ja taskukohase söögikohaga oleks justkui lapike maad turistidelt linlastele tagasi võidetud. Till ja Kummel Nunne tänaval on üks sellistest – hele ja sõbralik, ainult maitsetes on veel omajagu arenguruumi.

Tempod-rütmid olid nooruslikult äkilised. Tellimust tuldi küsima minut pärast menüüde lauda jõudmist. Valiku tegemine polnud keeruline, kuna menüü oli kohvikulikult lühike, nii et ka kulinaarias mitte eriti kodus oleval sööjal pole selleks erilist pingutust vaja.

Alustasin suvisest kartulisalatist ja soolasiiast. Väga suvine see salat just ei olnud, koorega keedetud kartulisektorid olid tavalised tuimad tükid, natuke kurgiviile ja näpuotsaga rohelist ei andnud tooni. Maitset juhtis kappar, mis kartulile küll parajalt vürtsika-hapu tausta andis, kuid õrna siia varju jättis.

Siig, niipalju kui kappar andis võimalust sellesse süveneda, oli leebe ja õrn nagu siig ikka, värske ja paraja soolaga, aga parim, kui oleks saanud seda maitsta omaette – tervikut ei tekkinud.

Elamus friikartulitest. Ka hernesupp ei pakkunud elamust, vaid osutus hoopis mõistatuseks: kuidas sellisest pehmest materjalist nagu roheline hernes oli võimalik teha nii puise maitsega suppi? Märksa paremad olid sulavõis ujuvad kuumsuitsulõheravioolid, ainult kuna leidsime need pearoogade hulgast, ootasime märksa suuremat portsjonit – kartulisalat, ehkki eelroog, oli pearoast kogukam.

Kuigi till ja kummel viitavad kodususele ja mahedusele, osutus parimaks palaks hoopiski kiirsöögikohtade menuk friikartulid. Omaette roana neid siiski ei pakutud (kuigi võiks – tillifiriikad oleks ju toredad), küll aga burgeri naabritena. Burger ise oli kahvatu poesai, mille vahel oli vaevu vormi hoidev hakklihapätsike, kartulid aga olid kuldsed ja tulised, pealt krõbedad, seest jahused, rosmariinioksakesega kaunistatud – kadesta, McDonald’s!

M õnus kohvi-koogikoht. Tee, millega burgerisööja oma kuiva kuklit alla proovis loputada, osutus aga täielikuks läbikukkumiseks.

Pean täpsustama: see, mida meie kummeliteeks pidasime, kandis menüüs tegelikult nime taimetee kummeli ja meega ning kummel polnud seal mitte pea-, vaid kõrvaltegelane. Kes oli peategelane, ei teadnud ka kelner mitte. Mulle tundus, et apelsinikooretükid, sest neid oli kõige rohkem.

Teega koos käis mesi. Seda oli pandud juba tee sisse ja anti purgikesega ka juurde, aga see maitses veidralt, justkui keemiatööstuse produkt, mitte mesilaste nõeltest pärit nektar.

Rabarberikook oli lihtne ja koduse maitsega ning kuigi selle hooaeg on juba möödas, tegi vahepeal unustatud rabarber rõõmu ka septembris. Tõsi, hapu rabarberikreemi asemel oleks mõni pehmem ja magusam lisand paremini tasakaalustajaks sobinud. Kohv oli hea.

Skandinaavialik hele kergus, itaalialik detailirohkus, Eesti paekivimüürid ja elus koer andsid kokku mõnusa interjööri, teenindus oli kraps ja sõbralik, kook magus ja kohv tuline – plusse ju omajagu. Nii et sööma ma Tilli ja Kummelisse tõenäoselt niipea enam ei lähe, küll aga kohvitama- koogitama.

Till ja Kummel

Aadress: Nunne 7, Tallinn

Telefon: 670 1077

Avatud: E–N 11–22,

R–L 11–00 19

PUNKTE 19

TOIT

4/10

TEENINDUS

6/10

INTERJÖÖR

9/10

PÕHIROOGADE HINNAD:

7–11 eurot

Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700