24. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loll, kes 70% allahindlust usub?

Tahtsin toole osta. Leidsingi sellised, mis meeldisid, ja hind meeldis ka. Ainult et mul oli nelja vaja, poes aga oli parasjagu müügil ainult kaks.

Tegin poemehega juttu, et tegelikult oleks mul nelja tooli vaja. Tema ütles, et tellib kaks tükki juurde, ainult et need on teise hinnaga: 25 protsenti kallimad. Seepeale panin mina ette hinnas kokkuleppele jõuda, st küsisin hinnaalandust.

See ei meeldinud poemehele. Mul on kõrini inimestest, kes tahavad hinnaalandust, mitte mööblit, teatas ta. Mul siin, saate aru, on õiged hinnad. Mina ei lollita inimesi mitte kunagi 70protsendiste hinnaalandustega, sest mul on siis paha tunne. Ma ei taha kliente petta, saate aru. Asi maksab niipalju, nagu ta maksab.

Jäin mõttesse. Kellel siis õigupoolest peab poes esmajoones hea tunne olema, müüjal või ostjal? Kas klient ikka usub ja hindab neid teie "õigeid hindu" või jookseb pigem konkurendi juurde, küsisin. Kelle tunde peale peaksite esmajoones mõtlema, kui soovite, et äri edeneks?

Teadlikum tarbija annab endale niikuinii aru, et allahindlused on eelkõige turundustrikk, mille peamiseks eesmärgiks on ikkagi käibe ja kasumi suurendamine, mitte armastus kliendi vastu, kellele tahaks lihtsalt niisama heast südamest midagi kinkida. Kaubanduspinna vabastamine seisma jäänud kaubast, et uuele ruumi teha, muidugi ka.

Aga üldiselt ei tähenda ka 70protsendine allahindlus enamasti seda, et kaupmees kasumist ilma jääb. See võib olla üsna pisike, aga seda, et kaubandusvõrgus midagi nn omahinnaga pakutakse, on naiivne eeldada. See oleks ka kauplemise idee vastu. Võiks isegi öelda: ärilises mõttes ebaeetiline. Kui midagi tasuta jagatakse, siis ei nimetata seda enam äritegevuseks, vaid kuidagi teisiti.

Ostja, tarbija poolelt vaadates pole aga midagi loomulikumat, kui soov vajalik toode/teenus võimalikult odavalt kätte saada. Ostjat ei huvita, kui palju maksis toote kohaletoomine teisest maailma otsast või kui palju tuleb poepidajal kaubanduspinna eest renti maksta. Suuremale osale ei lähe korda isegi see, et toote valmistamisel on kasutatud lapstööjõudu või on tarvilik tooraine saadud vihmametsi rüüstades. Tema mõtleb esimeses järjekorras selle peale, kui palju tuleb tal oma soovi rahuldamiseks rahakotti kergendada.

Nii et tarbijate suuremale osale allahindlused ikkagi meeldivad. Seda isegi juhul, kui ostja asja turundusliku poole läbi näeb ja rahvamassid soodusmüügipäevadel talle närvidele käivad. Ostan ikka, sest tavaliselt on ju kallim! Isegi need tarbijad, kes teavad, et "soodukatega" tihtipeale petta saab, armastavad allahindlusi.

Sest päriselt ostame ju tunnet. Esiteks tunnet, mida annab omandatud asi, teiseks tunnet, mida annab teadmine, et see on saadud soodsamalt. Selle nimel oleme nõus end ka natukene petta laskma. Kui palju just, sõltub konkreetse tarbija teadlikkusest.

Toolid, muide, jäid tollest poest ostmata. Sain mujalt odavamalt.

Autor: Tiive Murdoja, Vilja Kiisler

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700