Autor: Tiive Murdoja • 24. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töökohad on teenustes, rikkus tuleb tööstusest

Oleme teenuste maa. Üle 80% Eesti töötavast elanikkonnast töötab teenustesektoris. Kuid suur osa rahvuslikust rikkusest, mida ise kulutada saame (eksport) luuakse hoopis tööstuses, kus töötab vaid 16% elanikkonnast, kirjutab Arengufondi ekspert Imre Mürk.

Seda poleks vähe, kui tööstuse tootlikkus oleks sarnaselt põhjanaabritega kordades kõrgem. Praeguse tööstuse tootlikkuse juures oleks normaalse tööstuse osakaalu saavutamiseks majanduses (praeguselt 17%lt vähemalt 25%ni nagu Soomes) tarvis kaks korda suuremat töötlevatööstuse tööhõivet. Umbes 220 000, nagu oli tööstuse hõive Eestis 1980. aastatel. Samal ajal pole enamasti allhanget tegeva töötleva tööstuse palgad olnud piisavalt atraktiivsed ning tööstusettevõtted pole Eestis suutnud konkureerida laenubuumi tuules sõitnud teenustesektoriga (pangandus, kinnisvara, kaubandus). See on üks põhjus, millepärast noored eelistavad õppida teenustesektori erialasid (juristid, äriteenused, avalik haldus jms).

Loe täpsemalt Äripäevast.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700